GRAAFIK Kolm aastat Läti piirikaubandust: kui palju on riik maksuraha kaotanud?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Valka sisenemisel ootavad ees alkoholipoodide reklaamid, mis suunavad üle piiri Lätti odavama alkoholi järele.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Eesti riik on kaotanud kolme aasta jooksul Läti piiril enam kui 275 miljonit eurot potentsiaalset maksutulu.

Rahandusministeerium selgitas välja kui suured on Läti piiril kolme peamise piirikauba – alkoholi, kütuse ja tubaka – müügimahud ning arvutas selle pealt rahasumma, mis Eesti riigieelarvesse laekumata on jäänud. Tulemuseks on rohkem kui veerand miljardit eurot. Eraldi võttes saaks selle eest tõsta kõigi inimeste maksuvaba tulu 500 euroni, suurendada 100 euro võrra pensioneid ja ehitada valmis suure osa Tallinn-Tartu neljarealisest maanteest.

Esialgu Läti viinaralli mõjusid alahinnanud ministeeriumiametnikud on sel aastal piirikaubanduse uurimise märksa tõsisemalt luubi alla võtnud. Kevadel ilmunud riigi majandusprognoosis (mis on alus riigieelarve tegemisele) pühendasid nad piirikaubandusele eraldi peatüki, kus tunnistasid, et Lätist aktsiisikaupade toomine on hakanud oluliselt häirima Eesti maksulaekumisi.

Eraldi kaasnevaks probleemiks võib olla varimajanduse ja salaturu kasv, sest suur hinnavahe tekitab motivatsiooni tuua riiki aktsiisikaupu edasimüügiks, mis on aga ebaseaduslik tegevus, lisas ministeerium.

Kuigi enam kui veerand miljardit «kaotatud raha» on kõhedust tekitav summa, olgu selgituseks öeldud, et tegu teoreetilise saamata jäänud maksutuluga, mis põhineb eeldusel, et aktsiisikaup, mis osteti Lätist või mõnest muust naaberriigist, oleks muidu Eestist ostetud. Lisaks tuginevad 2018. aasta andmed prognoosile ega ole veel lõplikud.

Alkohol

2015. aastal hakkas tekkima sihipärane alkoholi piirikaubandus, kuid maht oli väike ja jäi alla 1 protsendi kogutarbimisest. 2016. aasta kevadel avati esimene alkoholipood Läti piiril ning ostlemine hoogustus. Piirikaubanduse objektiks oli peamiselt kange alkohol. 2017. aastal kasvas õlle ja muu lahja alkoholi osa, kuna möödunud aasta juulist tõsteti vastavaid aktsiisimäärasid 70 protsenti ja 45 protsenti.

Rahandusministeeriumi andmetel müüakse tänavu Eestis 125,7 miljonit liitrit alkoholi. Läti piirikauplustes müüakse 41,3 miljonit liitrit alkoholi. Ehk kui 2015. aastal oli jäi maht alla 1 protsendi, siis sel aastal moodustab Läti müük kogutarbimisest juba veerandi (24,7 protsenti).

 

Kütus

Piiriülene tankimine on toimunud transpordi- ja logistikasektoris iseenesest juba pikka aega. Nii nagu sihtkohad on üle Euroopa, nii on tangitud läbisõidul kõikides Euroopa riikides. Üldjuhul on tankimiste maht erinevates riikides püsinud aastaid suhteliselt samal tasemel.

Murrang leidis aset 2016. aastal, mil Lätist tangitud kütuse väärtus kasvas lausa 1333 protsenti, selgub Maksu- ja Tolliameti rahvusvaheliste ostude käibemaksutagastuse andmetest. Järgmisel aastal tulid juurde veel Eesti sisesed autovedajad ja eraisikud, kes on hakanud Lätis tankimas käima.

Rahandusministeeriumi andmetel müüakse tänavu Eestis 737 miljonit liitrit diislikütust. Läti ja Leedu piirikaubanduse maht on 67,6 miljonit liitrit. See tähendab, et lõunanaabrite juures tankimine moodustab pea kümnendiku kogu kütuseturust.

 

Tubakas

Tubakatoodete hinnaerinevus Lätiga ei ole suur, mistõttu on piirikaubanduse maht tagasihoidlik, olles peamiselt kaasnev nähtus alkoholiostudele. Läti ostetud tubaka turuosa on kolmest kaubagrupist kõige väiksem, jäädes kuskil 2,5 protsenti juurde.

Kuna aga Eesti valitsus tõstab järgmisel kahel aastal 10 protsenti tubakaaktsiisi, kardab rahandusministeerium, et surve salaturule ja Läti piirikaubandusele lähiaastatel kasvab. 

 
Tagasi üles