Sotsist tööminister: võõrtööjõu asemel peame oma inimesed tööle panema (26)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Sikkuti sõnul on ehmatav, kui palju vanemaealisi tööturul diskrimineeritakse.
Riina Sikkuti sõnul on ehmatav, kui palju vanemaealisi tööturul diskrimineeritakse. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Tervise- ja tööminister, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütles, et võõrtööjõu importimise asemel peaksime esmalt tööle tooma kõik Eesti inimesed, kes seni on kas tervise, vanuse või elukoha pärast kõrvale on jäänud. 

Sikkut alustas aga sellest, et ühiskonna vananemine ei pea olema ilmtingimata probleem nagu üldiselt arvatakse. Vastupidi, see on hoopis positiivne, leidis ta. «Kõik räägivad, et see (ühiskonna vananemine-toim) on suur probleem. Minu arvates on see väga halvasti sõnastatud probleem. Kuidas see probleem saab olla? See on ainult positiivne,» rääkis minister intervjuus Postimehele.

Ta põhjendas, et kui ühiskond vananeb, siis on inimesed järelikult tervemad ja nad elavad kauem. «Meil on korraga elus rohkem põlvkondi, me saame kasutada vanemate inimeste oskusi, kogemusi ja teadmisi. Võtkem kasvõi isiklikul tasandil. See, kui sul on elus vanemad ja vanavanemad, tähendab hoopis rikkamaid perekondlike ja põlvkondade vahelisi suhteid,» tõi ta näiteid.

Sikkuti sõnul on Eesti probleem hoopis see, et meil diskrimineeritakse liiga palju vanemaealisi inimesi, kes tahavad tööjõuturule tulla. «See, kui palju värbamisel vanust arvesse võetakse, on ehmatav! Meil on ajakirjanduses lood, et 55. aastasel eriharidusega inimesel on keeruline tööd leida,» kirjeldas minister probleemi. «See ei tohiks nii olla.»

Pensioniiga tuleks kaotada

Naise sõnul pole meil muud väljapääsu, kui vananeva ühiskonna ja tööturuga kohaneda. «Kindlasti on see väljakutse meie maksusüsteemile, kuna sotsiaalkindlustust rahastatakse tööjõumaksudest. Aga see tähendab väljakutseid ka näiteks hoonete juurdepääsule. Peab olema rohkem kaldteesid, rohkem lifte. Ja me ei saa unustada hoiakuid! Kui firma otsib endale finantsjuhti, siis kas ta peab olema värskelt ülikooli lõpetanud 25 aastane? Või väärtustame me hoopis 30 aastast finantsjuhtimise kogemust?» küsis minister.

Tema hinnangul tuleks ettevõtetel rohkem panustada sellele, et töökeskkond oleks mitmekesine ja et seal oleks esindatud väga erinevas vanuses inimesed. «See on hoiakute küsimus, mida seadusesse raiuda ei saa. Selle nimi on ühiskondlik sidusus,» andis minister siiski märku, et seda pole kavas seadusega reguleerida.  

Pikas vaates tähendab ühiskonna vananemine ka seda, et pensionile mineku aega ja suhtumist sellesse peab muutma. «Millegipärast mõtleme me selle teemaga seoses alati 63. või 65. eluaasta peale, mil avaneb võimalus pensionile minna. Aga edaspidi võiks sellise asja nagu pensioniea hoopis ära unustada!» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia.

Võõrtööjõud pole lahendus

Mida arvab aga Riina Sikkut võõrtööjõu riiki toomisest, mida paljud ettevõtted peavad üheks lahenduseks, kuidas rahvastikukriisi lahendada? Minister nii ei arva. «Kuigi meie välistööjõu kvoodisüsteem on pärit 90ndatest aastatest, on aja jooksul väga palju rühmi kvoodi alt välja tulnud. On suurinvestorid, idufirmad, kõrgepalgalised spetsialistid, USA ja Jaapani kodanikud ja nii edasi. Välismaalaste seaduses on terve nimekiri gruppidest, kes kvoodi alla ei kvalifitseeru. Ehk meile tuleb palju rohkem välistööjõudu sisse, kui kvoot ette näeb,» rääkis Sikkut ning lisas: «ehk minu arvamus on see, et kvoodi suurendamine pole esimese järgu teema.»

Märksa olulisemaks pidas ta seda, et tööjõuturule saaks tulla kõik Eesti inimesed, kes tööle tulla tahavad ja seda suudavad. «See on parem nii ühiskonna sidususe ja regionaalse arengu seisukohalt, lisaks aitab see vähenenud töövõimega inimesi, ääremaal elavaid inimesi ja vanemaealisi inimesi,» leidis naine.

Pikaajalisem lahendus töökäte nappuse vastu saab Sikkuti sõnul olla aga üksnes see, kui me töötame targemalt ja kui meie ettevõtted automatiseerivad ja digitaliseerivad rohkem. «Et me jõuame sinna, kus töökäsi enam nii palju vaja pole. Ega muud lahendust pole. Majandus peab olema targem, vajame rohkem teaduse ja ettevõtluse koostööd,» resümeeris minister.

Kommentaarid (26)
Copy
Tagasi üles