Kui mujal Euroopas võetakse ligi pool olmejäätmetest materjalina taaskasutusse, siis Eestis pistetakse prügi ahju ja toodetakse sellest energiat.
Mitte kuskil ei põletata nii palju prügi kui Eestis (4)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
14. september 2018, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras kirjutas blogis, et jäätmete ringlusse võtul on Eestis juba edusamme tehtud, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega oleme olmejäätmete puhul siiski ühed väikseimad ringlusse võtjad. 2016. aastal võeti ringlusesse 31 protsenti töödeldud olmejäätmetest, samas kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 46 protsenti. Kuhu siis Eestis kokku kogutud olmejäätmed jäävad?
Kuigi materjalina taaskasutus on olmejäätmete eelistatuim taaskasutusviis, saab olmejäätmetest ka toota energiat. Eestis on võimalus olmejäätmete põletamiseks ja nii oleme olukorras, kus üheski Euroopa riigis ei põletata nii suurt osa olmejäätmetest kui Eestis. ELi keskmine on 26 protsenti, Eestis aga 53 protsenti.
2016. aastal põletati 242 000 tonni Eestis tekkinud olmejäätmeid, millest toodeti 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi soojust. See energia katab tinglikult väiksema linna elektri- ja soojatarbe, täpsemalt 6 protsenti majapidamise elektritarbest ja 5 protsenti majapidamise soojatarbest.
Orase sõnul on olmejäätmete põletamisel siiski ka varjuküljed: järele jääb tuhk, mida tuleb käidelda, samuti jääb kasutamata materjalides peituv potentsiaal. Olmejäätmetest võib teatava koguse energiat saada ka põletamata. Nii toodeti 2016. aastal 126 TJ biogaasi, millest toodeti 18,6 GWh elektrit ja 16,5 GWh soojust.
Väikseimad prügi tekitajad
Samas on Eesti elanikud eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg.
Jäätmekäitlejad koguvad kokku enamiku Eesti inimeste tekitatud olmejäätmetest. Mis saab aga kokku kogutud jäätmetest edasi? Sellest, et olmejäätmete ladestamine on raiskamine, on saadud aru paljudes riikides, ka Eestis. Nii on jäätmete prügilasse ladestamine kümne aasta taguse ajaga võrreldes drastiliselt langenud ning Eestis ladestatakse prügilatesse praegu vaid 12 porotsenti olmejäätmeid (2008. aastal 66 protsenti).
Orase sõnul oleks keskkonnahoidlikust ja ressursisäästu vaatenurgast õige olmejäätmed materjalina ringlusse võtta. Kui kogu Eesti olmejäätmete tekkinud kogus oli 2016. aastal statistikaameti andmetel 494 000 tonni, siis materjalina saadi sellest kätte ja taaskasutati 138 000 tonni.
Keskkonnaagentuuri andmetel ligi poole (64 000 tonni) sellest moodustasid paber ja papp. Teistest suurematest voogudest domineerisid klaas, mida saadi 28 000 tonni ja plast, mida võeti taaskasutusse 12 000 tonni. Biojäätmeid kasutati 13 000 tonni.