EAS annab MAKidele üle kõik ettevõtlusega alustamisega seotud tegevused

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja, atesteeritud juhtimiskonsultant Demis Voss

FOTO: HEAK

Kuhu on Maakondlikud Arenduskeskused ehk MAKid teel ning milline on organisatsiooni järgmise kolme aasta strateegia? 

On selge, et MAK-keskused ehk maakondlikud arenduskeskused on loodud motiiviga toetada ettevõtluse regionaalset arengut, seda nii alustava kui ka tegutseva ettevõtja tasandilt vaadatuna.

Üldiselt erinevad eri piirkondade maakondlike arenduskeskuste funktsioonid tulenevalt haldus- ja riigireformist, ometi on see piirkonniti erinev.

Lähiajal seisavad MAKid silmitsi terve rea paradigma-muutustega, millest suurim on teatud tegevuste ülevõtmine EASilt. 

«Kohaliku ettevõtluse arendamise kontekstis ja EAS uue strateegia valguses antakse MAKidele üle kõik tegevused, mis on seotud ettevõtluse alustamisega, nii nõustamistegevus kui tugiteenused, sh koolitus, mentorprogramm, messide korraldus jne,» rääkis Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja, atesteeritud juhtimiskonsultant Demis Voss.

Seni on MAKide  pakutavad teenused/tooted Vossi sõnul jaotunud mõnes mõttes püramiidiga sarnaselt: kõige alumises osas on üldise ettevõtlusteadlikkusega seotud tegevused, mis on suunatud laiemale avalikkusele (nt noorte ettevõtlikkus, haridusasutuste jõustamine), seejärel nõustamisteenused alustavale ettevõtjale, mida toetavad erinevad koolitused ning kõikvõimalikud mentorprogrammid.

Juba vähe kogenumate ettevõtjate nõustamiste osas kujuneb Vossi sõnul tööprotsessi käigus enamasti välja piirkondlik koostöö, samuti koostöö EASiga.

«Teatud teenuseid pakub MAK, suurema kasvupotentsiaaliga ettevõtjad on aga EASi tegevusfookuses. Selle tingib üheltpoolt sihtgrupi suurus ning teiselt poolt ressurss – oleme piisavalt väiksed ja kompetentse tuleb jagada,» põhjendas Voss. 

Välisinvesteeringute osas toimib Vossi sõnul samuti EASi ja MAK-võrgustiku vaheline funktsionaalne koostöö.

Investeeringud peavad jõudma ka Tallinnast kaugemale

«Meie inimesed «põllul» aitavad omalt poolt maksimaalselt kaasa sellele, et investeeringud jõuaksid ka Tallinnast kaugemale, et ka maapiirkondades ettevõtlus areneks,» kinnitas Voss.

MAK-võrgustik tegutseb tema sõnul ühtse strateegia alusel ja koordineeritult, aidatakse ellu viia riiklikku poliitikat kohapeal.

«Pikemas perspektiivis saame võrgustikuna kujundada oma tooteid rohkem n-ö rohujuure vajadusest lähtuvalt ja seeläbi kaasa aidata majandus- ja regionaalpoliitika kujundamisele ka riigi tasandil,» jätkas Voss.

Ta lisas, et  MAK kui organisatsioon peab pidevalt õppima, ka on eluliselt vajalik süsteemselt arendada välissuhteid sarnaste tugivõrgustikega.

«Immigratsiooni teemadest me samuti ei pääse, see on vajalik meie majandusele ja üldse kestma jäämisele,» märkis ta.

Võrgustikuna ollakse Vossi hinnangul tolerantsed, sest kõikide ettevõtmiste taga on päris inimesed.

«Arvan, et piirkonniti suureneb võõrkeelsete klientide hulk, ja see on tegelikult tänane trend,» ütles ta. 

Ka muutub Vossi hinnangul maapiirkondades lähimas tulevikus olulisemaks ka uussisserändajate abistamine kogukondadesse kohandumisel.

Tagasi üles