Raasuke: uskumatu, kui palju energiat läks läbirääkimistel rahapesuasjade selgitamisele

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erkki Raasuke.

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Luminori Grupi juht Erkki Raasuke rääkis Luminori enamusosaluse omandamise tehingu tagamaadest Postimehele, et umbes 50 protsenti energiast ja tähelepanust läks sellistele teemadele nagu tunne oma klienti, rahapesu ja sanktsioonid.

Mida tähendab Luminorile, et maailma suurim erakapitalifond Blackstone omandab pangas enamusosaluse?

Võib olla võtaks isegi pool sammu tagasi. Esimene kontakt ja jutuajamised algasid kohe pärast seda, kui me olime ühinenud ehk eelmise aasta oktoobris, peaaegu aasta tagasi.

Aga tükk aega need edasi ei liikunud, sest meie laud oli tegevusplaane täis (siiani on täis) ning ka omanikud ei arvanud, et oleks õige aeg sellega tegelda. Meil oli ette planeeritud hästi palju tegevusi - saame formaalse ühinemise tehtud, mille järel oli vaja korrastada, teha ja toimetada ning tekkis küsimus, kas me hakkame kohe järgmist osaluse üleminekut tegema. Omanikud olid üksjagu kõhklevad ja põiklevad.

Kõnelused võtsid uuesti veebruaris-märtsis ning  poole aastaga me tehinguni jõudsime.

Miks ma sellest räägin on see, et me oleme hästi entusiastlikud. Meil on lühikese aja jooksul vaja nii palju teha. Nemad ei tule muidugi uusi digikanaleid ehitama, aga nad on professionaalid suurte organisatsiooniliste muutuste läbiviimisel, tehnoloogiliste platvormide kokkutõmbamisel, sünergiate väljavõtmisel, asjade sirgeks tõmbamisel. Neil on selles must vöö.

Meeskonna poolt võin öelda, et me saame superprofessionaalse, nutika, aga ka hästi nõudliku omaniku.

Nad ei tule siia oma strateegiat läbi viima, nad tulevadki sellepärast, et neile meeldib keskkond, neile meeldib alguspunkt kõikide oma nõrkuste ja muuga, aga neile meeldib ka see mõtlemine – mis on juba loodud, kuhu me tahame minna, mida me tahame teha, mis järjekorras.

Kas see tähendab, et läbirääkimised käisid läbi teie ja ei käinud üle teie peade ainult praeguste omanikega?

Jah, käima läks see läbi meeskonna. Kui vaadata seda tüüpi tehinguid, siis seda ei osteta nagu palki või lauda, vaid kõigepealt tehakse selgeks, millised on võimalused. Arvan, et meeskonna roll taolistes tehingutes on päris suur.

Miljardi euro suurune tehing on suur ka Blackstone’i jaoks.

On küll.

Kuidas mõjutas läbirääkimisi Eesti ja Läti rahapesuskandaalid?

Ma ei oleks mitte kunagi osanud ette arvata, et see mõju on nii kohutavalt suur. Oles sarnastes protsessides ka varem olnud (pankadesse investeerimised), siis varasemas maailmas oli 80 protsenti tähelepanu laenuportfellil ja selle kvaliteedil. Loomulikult ka tehnilisel platvormil, opereerimisriskidel, kuidas toimub likviidsuse juhtimine ja nii edasi.

Selle protsessi käigus umbes 50 protsenti energiast ja tähelepanust läks teemadele – tunne oma klienti, rahapesu, sanktsioonid. See on täiesti uskumatu, kui palju on maailm muutunud.

Kuna tegemist on algselt Ühendriikide taustaga (praegu küll globaalse) ettevõttega ja kui meil oleks olnud olulisi nõrkusi ühes või teises neist valdkondadest, siis me täna sellest tehingust ei räägiks. See oli hästi suure tähelepanu all.

Kuidas panga nõukogu struktuur saab olema – palju kohti jääb vanadele omanikele, palju uutele ja kas on ka sõltumatuid liikmeid?

Jah. Ühelt poolt on aktiivsete aktsionäride soovid ja vajaduselt, teiselt poolt on aga ka hea tava ja regulatiivsed vajadused.

Nõukogust on küll räägitud, aga otsus ei ole veel nii küps, et seda lõplikult meedias avalikustada. Aga niipalju saab küll öelda, et nõukogu on kindlasti suurem kui tänased viis liiget – seitse, kaheksa või üheksa. Ja juba täna teame, et see tuleb äärmiselt rahvusvaheline.

Arvan, et meie meeskonnaga toome kohalikkust piisavalt palju, juurde on vaja suurt pilti. Kui praegu on kummalgi emapangal kaks nende liinist tulnud liiget, siis võib olla edasipidi on näiteks kummalgi poolel üks.

Mis saab panga praegusest strateegiast? Erakapitalifondid on ju tuntud halastamatute efektiivsusloojatena. Kuu palju selle ümbervaatamist tuleb või nad on teiega nii rahul?

Mis puudutab kivide ümberpööramist, siis on kolm valdkonda, millest me oleme kõige rohkem omavahel rääkinud.

Tehnoloogiliste platvormide ühildamine. Neil on olemas partnerid, meeskonnad ja inimesed, kes on seda teinud mitte üks või kaks, vaid kümme pluss korda. Teine valdkond on sünergiad. Nii me seda nimetame, aga sünergia taga on kõik, mis ei ole vajalik - selle vähendamine, äralõpetamine ja kinnipanemine.  

Ei saa öelda, et meie 3000dest inimesest osad istuvad niisama, valdavalt on meie puudujääk väike automatiseeritus ja protsesside arhailisus. Ma olen toonud näite, et kui on kümme inimest, kes igaüks kaevab kümme meetrit kraavi, kes kokku kaevavad 100 meetrit ja kui sa võtad kaks inimest ära ja nimetad seda efektiivsuseks, siis saab kraav 20 meetrit lühem. See meid ei aita. Meil on vaja jõuda sinna, et tuleb insenere, kes tuleb kopajuhiga ja siis on inimesi vähem vaja. Aga selleks on vaja algseid investeeringuid.

Kolmas plokk, mis on paljuski meie enda initsiatiiv, aga millele saab loodetavasti ka nende tuge taha, on kogu meie laenutegevuse läbivaatamine. Päris suur osa meie laenudest on välja antud tingimustel, mis tänases maailmas ei ole mõistlikud. Eelkõige pean ma silmas seda, et nad seovad väga palju kapitali, aga need on väga, väga väikese tootlusega.

Mida see tähendab?

See tähendab, et osades alamsegmentides, kui laen makstakse tagasi, siis uut laenu me ilmtingimata välja ei anna ja vähendame seal oma kohalolu. Luminoris on Balti riikides välja antud viie miljardi euro eest kodulaene, meie emapangad on olnud varasemalt tihti ka hinnaliidrid. Aga sinna vastu on panna ainult 2,5 miljardi euro eest kogutud hoiuseid.

Loomulikult on eraisikute eluasemelaenud panga üks ankurtoode ja loomulikult oleme turul edasi. Aga kui meie kahe emapanga uue müügi varasem turuosa oli kokku 20-25 protsenti, siis täna on meie isu tunduvalt väiksem. Me teeme seda asja vähem.

Kas see on see, millest Gunnar Toomemets (Luminor Eesti juht - toim) räägib, et soovite, et teie pank muutuks teie klientidele kodupangaks?

Täpselt. Et me ei oleks ühe toote pank. Ma hoian oma palga ja teen arveldused kellegi teise juures, aga laenu võtan laenu DNB-st või Nordeast. See ei ole toimiv ärimudel. Me teeme pigem vähem, aga nende klientidega, kes toimetavad meie juures. Seal on hästi suur vahe.

Te olete öelnud, et alates 1. jaanuarust muutuvad Läti ja Leedu üksused Luminor Eesti filiaalideks. Kas see jääb kehtima?

Jah ning see oli isegi tehingu eeltingimuseks.

Kas see tähendab, et see oli nendepoolne soov?

Ei, see on kõikide soov. Aga kuna on näha, et aktsiate ostu-müügi tehing jõustub järgmise aasta sees. See oli ka üks tulevase investori soov, juriidiline ühendamine oleks tehtud enne kui nende investeering jõustub.

Saan aru, et teie plaan börsile minna saab pigem jõudu juurde.

Absoluutselt. Raske on öelda seda, et see oleks nüüd ajaliselt rohkem kokku surutud. Aga me teame, et meil on piiratud ajahorisondiga investor.

Seda tüüpi investeeringutel peab saama teha linnukese mitmesse lahtrisse. Üks on opereerimiskeskkond, konkurentsikeskkond, regulatiivne keskkond, alguspunk selle koha pealt, et milline materjal sul käes on, missugused inimesed, missugune meeskond ja millise strateegia järgi nad liiguvad. Mis meile sobib on see, et nad investeerivad meie valitud strateegia elluviimisse. Me saame kinnitust, et oleme olemuslikult õigel teel ja keegi teine näeb, et saame strateegiale hoogu juurde anda.

Kas ma saan õigesti aru, et Eestil ja pangal raha liikumisega mitte mingit pistmist ei ole? Raha läheb Soome ja Norrasse.

Jah, nii see on.

Tagasi üles