Eesti on nõus ELi eelarvesse rohkem raha andma, kuid sellega on «aga»

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Rahandusminister Toomas Tõniste

FOTO: Sander Ilvest

Eesti, Läti ja Leedu rahandusministrid allkirjastasid täna ühispöördumise Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarve osas, mis puudutab eurorahasid. Seejuures lubavad kolm riiki, et on nõus rohkem raha eelarvesse andma, küll aga mitte tingimustel, mis EL seni on välja pakkunud.

«Ühisavalduse tegemine on märk väga heast koostööst kolme Balti riigi vahel. Oleme ühel meelel väga paljudes küsimustes,» märkis Eesti rahandusminister Toomas Tõniste.

Ta lisas, et ühtekuuluvuspoliitika – mis peamiselt väljendub eurorahade jagamises –, on nii meile kui kogu Euroopa Liidule oluline ka järgmisel eelarveperioodil. «Eesmärk on vähendada arenguerisusi Euroopa sees ning selle saavutamiseks peab poliitika arvestama liikmesriikide vajaduste ja võimalustega,» sõnas Tõniste.

Kolm Balti riiki rõhutavad kirjas, et hindavad paljusid Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid ja on ühel meelel, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema tõhusam, paindlikum ning lihtsam. Samuti toetatakse ühiselt ühtekuuluvuspoliitika sidumist struktuursete reformide elluviimisega.

Ühtlasi toovad kolme riigi esindajad toovad välja, et on valmis oma panust Euroopa Liidu eelarvesse suurendama, tagamaks ühtekuuluvuspoliitikale piisavat rahastust. Seejuures toonitavad nad küll, et Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud kavandatud kärped ühtekuuluvuspoliitikas, omapanuse kuni mitmekordne kasv ning eraldiste vähendamine Balti riikidele perioodiks 2021-2027 on aga liiga suured ega ole kooskõlas riikide jõukuse kasvuga.   

Euroopa Komisjon avaldas oma ettepaneku Euroopa Liidu järgmise, mitmeaastase finantsraamistiku kohta 2. mail, millele järgnesid mai lõpus ühtekuuluvuspoliitika ettepanekud. Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarvekava eesmärkides, tingimustes ja mahus lepivad omavahel kokku Euroopa Parlament ja liidu liikmesriigid, võttes aluseks Euroopa Komisjoni esitatud eelnõud. Eelarvekava jõustumiseks on tarvis kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Ühispöördumine on adresseeritud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Komisjonile. 

Tagasi üles