Sõerd: selle asemel, et raha kõrvale panna, tühjendatakse reserve

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Aivar Sõerd.

FOTO: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

Endise rahandusministri Aivar Sõerdi (Reformierakond)  sõnul on praegu aeg koguda reserve, kuid selle asemel hoopis tühjendatakse neid.

Sõerd ütles, et majandustsükli mõttes oleme praegu majanduskasvu harjal, kuid tõusutsükkel ei saa kesta igavesti. «Praegu on aeg luua eelarvepuhvreid ja koguda reserve. Selle asemel, et raha kõrvale panna, tühjendatakse reserve,» kommenteeris ta uut majandusprognoosi.

Sõerd ütles, et rahandusministeeriumi täna esitletud materjalides oli mustvalgel kirjas, et aastatel 2019-2022 on riigi rahavoog negatiivne. «Ka tänavu reservid ei kasva, pigem loeb graafikult välja, et ka tänavu oleme rahavooliselt kerges miinuses, kuigi tekkepõhiselt ja nominaalselt pidi eelarve olema väikeses plussis. Struktuurselt on miinus suurem, siin peame vaatama ka, kuidas hindab eelarveseisu Euroopa Komisjon. Oleme osa Euroopa Liidu eelarveprotsessist ja EL eelarvereeglite järgi tuleb siin lähtuda Euroopa Komisjoni hinnangust.»

Sõerdi sõnul põhejndab rahandusministeerium eelarvemiinust laenude tagasimaksmisega ja finantseerimistehingute rahastamisega. «Mingit laenude ennaktempos tagasimaksmist aga pole, tasutakse tavapäraselt nii nagu ka varasematel aastatel, graafikujärgseid laenumakseid. Finantseerimistehingute rahastamine on praktikas tähendanud muuhulgas näiteks ka seda, et raha läheb riigi enamusosalusega ettevõtte aktsiakapitali suurendamiseks, mis omakorda võetakse välja dividendina. Sellise silmamoondusega saab nii-öelda parandada eelarvepositsiooni.»

Tänastes ministeeriumi materjalides oli kirjas, et riigieelarve negatiivsest rahavoogu rahastatakse suures osas reservide arvel ja eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekib riigikassal alates 2021. aastast laenuvajadus, märkis Sõerd. «Teisisõnu tähendab see seda, et kahe-kolme aastaga reservide tühjendamise tulemusel kahanevad need miinimumtasemele, mis on vajalik likviidsuse tagamiseks. Selleni jõudes on pärast seda vaja hakata eelarvemiinust katma laenurahaga. Tähelepanuväärne on sealjuures veel, et juba tänaseks on likviidsusreservi alles vähem kui on sinna hoiustatud haigekassa ja töötukassa reserve.»

Tagasi üles