Tallinnas kukkus augustis järsult korterite müük

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kortermaja

FOTO: Liis Treimann

Tänavu augustis langes korteritehingute arv pea kümnendiku, selle taga on ennekõike Tallinnas vähenenud uute korterite müük.

Tänavu augustis tehti Eestis kokku 1876 korteritehingut koguväärtuses 127 miljoni euro eest, kirjutab Arco Vara oma infokirjas. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga alanes tehingute arv 9,9 protsendi võrra, tehingute koguväärtus vähenes samaaegselt ligi seitsme protsendi võrra.

Turuaktiivsuse languse taga oli ennekõike Tallinna linnas vähenenud uute korterite müügimaht. Tehtud tehingute lõikes kujunes Eestis korteritehingu mediaanhinnaks 1261 €/m2, mida oli pelgalt 0,5 protsendi võrra enam kui aasta tagasi.

Hinnataseme kasvu takistasid Eesti suurimate korteriturgudega piirkonnad, eesotsas Harju-, Tartu ja Ida-Viru maakonnaga. Piirkonniti on vastavates maakondades turudünaamika muutused ja selle põhjused küll mõnevõrra erinevad, kuid statistiliselt vaadatuna on turul tervikuna aset leidnud trendid olnud siiski võrdlemisi sarnased.

Tehingute langus tuli ootamatult

Aasta alguses prognoositud korterituru näitajate muutused on kuust-kuusse olnud periooditi erinevad, kuid pikemale ajavahemikule taandatuna on nii hinnataseme kui ka turuaktiivsuse edasine kasv jätkanud oodatut aeglustumist.

Eesti korteriturul on III kvartal olnud viimaste aastate vältel IV kvartali järel kõige aktiivsem ostu-müügi periood, mistõttu augustis tugevalt alanenud tehingute arv tuli turuosalistele mõneti üllatusena.

Olenemata sellest, et tänavu oli erakordselt soe suvi ning seetõttu ka puhkustega seotud mõju oli kinnisvaraturule oodatust mõnevõrra laiapõhjalisem, on septembri alguses jätkunud augustiga sarnaselt võrdlemisi loid turg.

Jälgides makromajanduslikke trende ning tehes selle põhjal edasisi järeldusi Eesti kinnisvaraturu võimalikust käekäigust lähitulevikus, ei ole aga kõigi eelduste alusel järgnevatel kuudel augustikuu näitajatega sarnases tempos kulgevat järjepidevat turuaktiivsuse langust oodata.

Kinnisvaraturu jahtumine on küll perspektiivis aset leidmas, kuid seda mitte niivõrd kiiresti ning ilma täiendavate negatiivsete rahvusvaheliste katalüsaatoriteta.

Mõjutab demograafia ja ehitussektor

Seniks kuni Eesti majandus ning paralleelselt elanikkonna palgatase jätkab madalate intresside keskkonnas kasvamist, jäävad Eesti kinnisvaraturu edasist järjepidevat kasvu takistama ennekõike demograafilised tegurid ning muutused ehitussektoris.

Ligikaudu kaks kolmandikku kogu korteriturul tehtavatest tehingutest teevad endiselt 25-35-aastased tarbijad, kes on moodustamas eraldi leibkondi ning ühtlasi ostmas oma esimest või teist kodu, milleks on eelistatult uusarendus.

Vastavasse segmenti kuuluvate elanike arvu ligi kolmandiku suurune vähenemine on lähima kümnendi jooksul üks oluliseimaid tegureid, mida nõudluse poolelt jälgida.

Siinkohal palju kõneainet leidnud poliitiliselt planeeritavad meetmed samasse vanusegruppi kuuluvatele elanikele kinnisvara kättesaadavamaks teha tähendaks seega lühiajaliselt nii tehingute arvu kui ka hinnataseme kasvu kiirenemist, kuid selle arvelt tulevikus jällegi tugevamat langust.

Vaadates aga kinnisvara kättesaadavust Tallinnas ja Tartus, ei ole 2014. aasta järgselt vähemalt piirkondlikule netopalgale tuginevalt ostujõud halvenenud.

Demograafiliste teguritega kaasnevate muutuste eest ei ole küll jätkusuutlikke võimalusi pääsemiseks, kuid ehitussektori muutused avaldavad sealjuures kinnisvaraturu näitajatele mõju oluliselt kiiremini.

Pidev ehitushindade keskmisest kiirem kallinemine, mille kõrval on kasvamas nii ehitusmaterjalide kui ka arenduseks sobilike kinnistute hinnad, takistab edasist uusarenduste algatamist.

Lisades kõrvale ka avaliku sektori võimetuse menetleda detailplaneeringuid ning ehituslubade taotlusi vastavalt ettenähtud ajalistele perioodidele ja ühtlasi lähiaastail jõustuvad energiatõhususe nõuded, ei ole lähitulevikus vähemalt erasektoris hooneehituse osas enam tugevat kasvu tõenäoliselt oodata.

Endiselt käib aktiivne uute planeeringute menetlemine, mille juures on järjest suuremaks kasvamas n-ö passiivsete projektide hulk ennekõike Tallinna kesklinnas, kuid osakaal on järjest kasvamas ka magalapiirkondadel.

Eesti aktiivseimates väikelinnades on samuti asutud uute korterelamute algatamiseks detailplaneeringuid algatama, kuid detailplaneerimise ajaliselt pika protsessi tõttu jääb seetõttu vastavate projektide võimalik käivitamine üsna kaugesse tulevikku.

Sügis toob turul toimuvast parema ülevaate

Viimaste aastate vältel on perioodil augustist novembrini püsinud Eesti suuremates linnades korteriturul tehingute arv võrdlemisi sarnases mahus, mille järgselt on tihti detsembri jooksul jõuluperioodile omaste emotsiooniostude taustal tehingute arv mõnevõrra kasvanud.

Arvestades suvel alanenud turuaktiivsust, peaks eelduslikult järgnevatel kuudel tehingute arv tugevamalt kasvama, kuid vähemalt septembri alguses ei ole veel uue kooliaasta algamisega seotud sündmuste taustal tugevama ostuhuvi tärkamist märgata.

Kodu soetajate jaoks on turutingimused hetkel siiski järjest paranemas. Kinnisvara kättesaadavus ei ole suuremates linnades halvenenud, olukord tööturul soodustab edasist palkade kasvu, eluasemelaenu intressid on olenemata mõningasest kasvust jätkuvalt madalad, laenu kättesaadavus on hea ja selle pakkumine laialdane, konkurents uusarenduste pakkujate vahel tihe, tarbijate heaolu on arvestatavalt kõrge ning vähemalt Tallinnas on laialdaselt erinevas hinnaklassis ja asukohas kvaliteetset pakkumist.

Viimast ei saa muidugi väita enam kõikide segmentide osas, kõrgema hinnaklassiga varade võrdlemisi suure kontsentratsiooni taustal on nende järgne nõudlus vähenenud ning huvi on kasvanud ennekõike tavapärasele keskklassile suunatud odavamate uute korterite osas.

Tagasi üles