VIDEO: alkoholiaktsiisi tuleb 100 miljonit vähem, aga Tõniste ei muretse

Kuigi rahandusministeerium kruttis täna taas ootusi alkoholiaktsiisile kõvasti alla, ei näe minister Tõniste selles suurt probleemi, kuna ülejäänud maksud laekuvad hästi. 

Käime korraks üle, kui palju on riik prognoosidega eksinud. Möödunud aastal vastu võetud riigieelarve seletuskirjas prognoositi tänavuseks alkoholiaktsiisi laekumiseks tervelt 341 miljonit eurot.

Vahepealsel ajal aga süvenes Läti piirikaubandus, samuti vähenesid soomlaste ostud Tallinnas. Selle aasta kevadel tuli rahandusministeeriumil oma prognoosi kärpida tervelt 46 miljoni euro võrra ehk 287 miljonile eurole. Täna avaldatud ametliku suvise majandusprognoosi järgi kahanesid ootused veelgi – 259 miljonile eurole.

Tegelikult on aga seegi lootus liialt optimistlik. Väike selgitus: Rahandusministeeriumi prognoosid tuginevad hetkel kehtivale seadusele. Mäletatavasti leppisid aga koalitsioonipoliitikud kokku, et järgmise aasta algusse plaanitud aktsiisitõusud jäävad ära. Kuigi see pole veel seadusesse raiutud, tähendab see sisuliselt seda, et 2018. aasta lõpus vähenevad kaupluste soetatud varud, mis kahandab omakorda tegelikku aktsiisilaekumist umbes 24 miljoni euro võrra. Lõpptulemusena peaks alkoholiaktsiisi laekuma vaid 235 miljonit eurot. Seda on niisiis üle 100 miljoni euro vähem kui veel aasta tagasi loodeti. 

Olgu öeldud, et seitsme kuu jooksul on eelarvesse laekunud 136,8 miljonit eurot. 

Samal ajal on Läti piirikaubanduse osakaal kasvanud juba 25 protsendini alkoholi legaalsest müügist. See tähendab, et kui aastas müüakse Eestis 125,7 miljonit liitrit alkoholi, siis Läti piiril 41,3 miljonit liitrit.

Kõikide maksude arvestuses on selle aasta eelarvelaekumine olnud aga oodatust suurem. Paremini laekub nii füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu. 

Neil teemadel jätkub intervjuu rahandusminister Toomas Tõnistega:

Miks laekub eelarvesse ikkagi nii vähe alkoholikatsiisi?

Iseenesest ei laeku aktsiisi vähe. Seda laekub sama palju kui eelmistel aastatel. Juhtunud on vahepeal see, et meie ootused laekumisele on lihtsalt kasvanud.

Praegu on olukord selline, et osad inimesed maksavad aktsiisi, ja see aitab meid rohkem. Samas on meil teine osa inimesi, kes leidsid, et alkohol on nende jaoks liiga kallis. Nemad lähevad Lätti ostma.

Lõpptulemus on see, et makse laekub umbes sama palju kui neli aastat tagasi. Soovitud lisatulu on ainult saamata jäänud. Kui me suudame ka alkoholi tarbimise hoida samal tasemel, on see mõistlik poliitika.

Ma pean silmas seda, et prognoosid ja tegelikkus ei taha klappida. Suvise majandusprognoosiga ootust alkoholiaktsiisile taaskord vähendati. Kas te muretsete selle pärast?

Selle pärast ma ei muretse. Samas ministriks saades nägin siin teatud vastuolu. Olen juhtinud tähelepanu, et see suund pole õige. Õnneks suutsime aasta alguses alkoholi aktsiisitõuse poole võrra vähendada.

Teine osa on see, et oleme otsustanud, et aktsiisitõuse järgmisel aastal ei tule. Ka see vähendab prognoositud laekumist.

Peagi algavad järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised. Missuguseid makse peaks teie hinnangul langetama? Või mida tõstma?

Olen seisukohal, et tänane eesti ettevõtluskeskkond vajab maksurahu. Aga kui ma vaatan praegu välja käidud valimislubadusi, siis kõik need eeldavad uusi maksutõuse. Mina tahaks öelda, et tõmbame lubadustega tagasi ja laseme kõigil rahulikult olla selles maksukeskkonnas.

Ehk siis teie soov pole järgmisel aastal langetada kütuse- ja alkoaktsiise?

Ma ise sooviks langetada alkoholiaktsiisi sellele tasemele, mis kevadel jäi tegemata (mäletatavasti tahtis Tõniste 2018. aasta alguse aktsiisitõusu ära jätta, kuid selle asemel tõusid aktsiisid poole võrra vähem-toim). Kui vaadata läbi terve kümnendi Eesti aktsiisipoliitika ja viia aktsiisid Läti tasemele... Seda võib arutada. See pole väga kallis. Aga sealt tekivad jälle uued mured ja probleemid. Suures plaanis võib arutada korrigeerimisi.

Aga kütuseaktsiisist rääkides. Ainuüksi diislikütuse aktsiisilangetus Läti tasemele tähendab maksuauku vähemalt 90 miljonit eurot. Populistlikult on väga hea öelda, et alandame ja teeme, aga mingid maksud peab riik ikkagi kokku koguma, et hoida kasvõi teed korras.

Kas teie hinnangul peaks muutma ka praegust tavainimesele keerukat tulumaksusüsteemi, kus inimesed peavad ette ennustama oma tulusid?

Kuidagi üritatakse jätta muljet, nagu tegu oleks ülikeeruka süsteemiga. Inimesed on sellega mingil määral ära harjunud. See (keerukus-toim) oli tulumaksureformi paratamatu osa, sest kui me oleks tahtnud kõigil tõsta maksuvaba tulu 500 euro peale, oleks see liiga kallis olnud. Seetõttu tegime odavama, aga keerulisema süsteemi.

Järgmise aasta eelarves siis maksumuudatusi enam ei tule?

Uued maksumuudatused jäägu uue koalitsiooni teha. Tänane koalitsioon on kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel oma otsused teinud ja mingeid maksumuudatusi me seal ette ei näe.