Riigikogu arutab 14 miljoni ulatuses VEB Fondi eest raha andmist

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigikogu õiguskomisjon Danske rahapesuafääri arutamas.

FOTO: Liis Treimann

Riigikogu istungil tuleb teisipäeval esimese lugemisele VEB fondi eelnõu, mille kohaselt maksaks Eesti riik viiele ettevõtjale 14 miljoni eurot seoses kunagise VEB fondi tõttu tekkinud kahjuga.

«Riigikogu õiguskomisjoni poolt suurde saali esimesele lugemisele saadetud VEB Fondi otsuseelnõu likvideerib aastatepikkuse ülekohtu, mis sai alguse riigikogu otsuse tulemusena 1993.aastal, mil loodi Riiklik VEB Fond,» ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid keskfraktsiooni pressiteate vahendusel.

«Selle otsusega pääses riik küll panganduskrahhist, kuid käitus ebaõiglaselt ja ülekohtuselt võttes kõnealustelt isikutelt jõuga raha ära.»

Otsuse eelnõu algatasid Riigikogu liikmed Jaak Madison, Artur Talvik, Jaanus Karilaid, Toomas Paur ja Martin Helme 2017. aasta septembris.

«Riigikontrolli VEB Fondi audit on tuvastanud, et toonane riigikogu otsus oli vastuolus pangandustavade ja korrespondentkonto olemusega, raha kaotamine oleks pidanud olema kommertspankade, mitte nende klientide äririsk,» lisas Karilaid.

Õiguskomisjoni liige ja opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Valdo Randpere ütles juunis, et tegu on järjekordse katsega okupatsioonikahjusid hüvitada. «Eesti ei ole iseennast okupeerinud ega pea hüvitama Venemaa külmutatud raha, eriti veel sellisel segasel moel, kus ei ole arusaadav, kes on kasusaajad,» ütles Randpere toona.

VEB fond loodi 1993. aastal pärast seda, kui NSV Liidu Välismajanduspank lõpetas Eesti pankade korrespondentkontodega arveldamise. Eesti rahanduse ja panganduse päästmiseks loodi riigikogu 20. jaanuari 1993. aasta otsusega VEB fond. VEB fondis ei olnud reaalselt raha, vaid nõuete registrisse koondati kõik nõuded Venemaa VEB panga vastu.

Tagasi üles