Tootsi tuulepargi istung kujunes seitsme tippadvokaadi pingpongiks Täiendatud kell 18.00!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Esmaspäeval jõudis Tallinna halduskohtus arutlusele eelmise aasta lõpus peatunud Tootsi tuulepargi enampakkumine, kus mitu tuuleettevõtjat leidis, et RMK seadis nad riigifirma Eesti Energia kõrval ebavõrdsesse olukorda. Olukorra tõsidusest andis aimu juba see, et ka riiki esindasid sel korral advokaadid, mitte RMK või keskkonnaministeeriumi juristid.

Kolmetunnine vaidlus selle üle, kellel ja mis tingimusel on õigus tuuleettevõtjate seas magusaks arenduseks peetav Tootsi tuulepark endale saada, kujunes seitsme tippadvokaadi omavaheliseks pingpongiks, kust ei puudunud nii mõnigi terav torge vastase, aga ka istungilt üldse kõrvale jäänud Eesti Energia pihta.

Lisaks RMK ja keskkonnaministeeriumi advokaatidele Aarne Akerbergile ja Martin Triipanile olid istungil kohal Nelja Energia tütarettevõtet Tootsi Tuuleparki esindavad Allar Jõks ja Kaspar Endrikson, Sõnajalgade ettevõtet Eesti Elekter esindav Silja Holsmer ning Raisneri esindajad Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri.

Eesti Energia kõige keskel

Istungil Raisneri seisukohtade tutvustamisega alustanud Piret Blankin alustas koheselt rünnakuga riigifirma Eesti Energia pihta, kes jäeti kolmanda osapoolena jaanuari lõpus ringkonnakohtu otsusega kohtuvaidlusest kõrvale.

Blankini sõnul käitus RMK enampakkumisele eelnevalt viisil, kus püüdis vaidlusalust kinnisasja mängida Eesti Energia kätte. «Loodud on eelised, mis muudavad teistel võimatuks teha võrdsetel tingimustel pakkumisi,» märkis Raisneri advokaat. Ta loetles oma väite toetuseks üles oma seitse argumenti.

Eesti Elektri advokaat Silja Holsmer (istub) ja Raisneri advokaat Piret Blankin (parempoolne).

FOTO: Mihkel Maripuu

Esimesena juhtis ta tähelepanu selle, et Eesti Eesti Energial võimaldati juba 2016. aasta lõpus vaidlusalusel kinnistul ehitama asuda, mis tähendab, et tuulepargi enampakkumise võitmise korral oleks tema näol juba tegemist olemasoleva tootjaga, kes saaks teistest soodsamatel tingimustel taastuvenergiatoetusi. Raisneri arvutuste kohaselt küündiks need kümne miljoni euroni aastas.

«Eesti Energia ehituse aktsepteerimine on õigusvastane,» toonitas Blankin. Tema sõnul oleks RMK võrdsete tingimuste tagamiseks pidanud kõrvaldama Eesti Energiat soodustavad tingimused ja nõudma, et riigifirma likvideeriks oma ebaseadusliku ehituse kinnistul.

Ebavõrdseks eeliseks peab Raisner ka Eesti Energiale Vändra vallavalitsuse poolt välja antud ehitusluba, kuna teistele ettevõtetele on sarnase loa andmisest keeldutud. Ka on Blankini sõnul täna järjest ebatõenäolisem, et kaitseministeerium annab mõnele uuele ehitusloale oma kooskõlastuse.

Kuivõrd Eleringil on Tootsi tuulepargi ühendamiseks põhivõrguga sõlmitud ka võrguleping, siis leiab Raisner, et sellega on ammendatud Tootsi piirkonna võrguressurss. «Lisaks on Eesti Energia ilma kasutuloata juba paigaldanud vaidlusalusele maale tuulemõõdumastid ja saanud sellega andmeid, mida teistel ei ole,» jätkas Blankin.

Kriitiline oli Raisneri advokaat ka kolmenädalase enampakkumise etteteatamisaja osas, mis tuuleettevõtja hinnangul oli samuti Eesti Energia huvides seatud. Niivõrd suure mahu ja investeeringuga projekt oleks kindlasti vajanud oluliselt pikemat aega. Siin lisas Blankini kolleeg Edgar-Kaj Velbri, et ka Arsenali Keskuse enampakkumise puhul juhtis riigikontroll tähelepanu selle, et kolm nädalat ei ole piisav.

Ka on Raisner seisukohal, et enampakkumise tingimustega ei olnud võimalik nõustuda, mistõttu oligi ettevõttel ainus tee nende vaidlustamiseks kohtusse pöörduda. Ühtlasi leiab ettevõtja, et enampakkumine viidi läbi vaid formaalselt ning Blankini sõnul on seda kinnitanud ka MKM.

«RMK on võimaldanud Eesti Energial sellist tegevust, kus teiste võrdset põhiõigust on rikutud. Riik on see, kes peab tagama vaba turu hoidmise ja õigusliku keskkonna,» lõpetas Velbri Raisneri seisukohtade esitluse.

Seadsid kahtluse alla ka RMK pädevuse

Tema järel sõna saanud Nelja Energia tütarettevõtte Tootsi Tuulepark OÜ advokaat Kaspar Endrikson tunnustas esmalt, et RMK otsustas lõpuks Tootsi kinnistu enampakkumisele panna. «Täiesti nõus,» kinnitas ta. Küll aga leiab Nelja Energia, et enampakkumise tingimused ei võimalda kinnistut õiguspäraselt võõrandada.

Sarnaselt eelkõnelejatega leidis ka Tootsi Tuulepargi esindaja, et enampakkumise tingimused eelistavad Eesti Energiat. Ta rõhutas näiteks tuuleandmete kogumise juures, et see võib aega võtta terve aasta ehk 12 kuud. «Võrdluseks, Eesti Energia kogus neid andmeid kaheaastase perioodi jooksul,» märkis Endrikson.

Tootsi Tuulepargi advokaadid Allar Jõks ja Kaspar Endrikson (keskel)

FOTO: Mihkel Maripuu

Teise teemana seab Tootsi Tuulepark kahtluse alla RMK pädevuse enampakkumise läbiviijana. Endrikson leidis, et metsaseadusest tulenevalt saab RMK ainult metsaga või metsamajandamisega seotud kinnisasja võõrandada ning Tootsi tuulepark ei ole metsamajandamisega seotud. «Seega puudub RMK-l üldse pädevus seda enampakkumist läbi viia,» leidis Endrikson.

Oma seisukoha lõpus torkas ta ka riigi esindajate vastuolulistele ja protsessi jooksul muutunud seisukohtadele. Tootsi kinnistu turuhinnavaidluses ütles riik, et 4 miljonit on turupõhine hind. «Lõpuks, kui riik pani kinnistu enampakkumisele, oli - üllatus, üllatus -, kinnistu hind 12 miljonit eurot,» kirjeldas Endrikson. Tema kinnitusel on vastuolulisi seisukohti riigil kaheaastase vaidluse käigus olnud teisigi.

Ka Sõnajalgadele kuuluvat Eesti Elektrit esindav Silja Holsmer jätkas Eesti Energia eelistamise argumendiga. «RMK on väitnud, et olukord on selline ja tema ei saa midagi parata,» märkis Holsmer, kes on Sõnajalgade soovil kohtus nõudnud ka Eesti Energialt ehitusloa ära võtmist, kuid see toodi enampakkumise vaidlusse üle.

Sõnajalgade advokaat Silja Holsmer

FOTO: Mihkel Maripuu

Sarnaselt Raisneri esindajatele viitas temagi uuele elektrituruseadusele, mis loob Eesti Elektri omanike hinnangul eelistingimused Eesti Energiale, võimaldades neile soodustingimustel taastuvenergiatoetusi saada. «Siin ei saa rääkida võrdsetel tingimustel pakkumise tegemisest,» nentis Holsmer, lõpetades tuuleettevõtjate seisukohtade esitamise.

RMK peab kõiki kaebusi põhjendamatuks

RMK oli istungile saatnud oma maja juristide asemel oma huve esindama advokaadi Aarne Akerbergi, kes kohe oma avalauses ütles, enampakkumise läbiviija vaidleb kõigi kaebajate kaebustele vastu ja peab neid põhjendamatuks. Käsitlust, nagu puuduks RMK-l antud enampakkumise läbiviimiseks pädevus, pidas ta näiteks lihtsustatuks.

«Riigivara seadust saab kohaldada ka riigivara erisusi arvestades,» põhjendas Akerberg. Tema sõnul on metsaseaduses sätestatud erisuseks maavara, mida Tootsi kinnistu on. Kuivõrd keskkonnaministeerium on kinnistu valitseja ja on selle andnud RMK valdusse, on pädevus RMK nõukogu käes.

Akerbergi sõnul on tuuleettevõtjate argumendis, et RMK saab ainult müüa metsamaad, loogikaviga - kui riik müüks metsa maha, ei oleks tal enam midagi hallata, seetõttu on ka RMK vaid üksikuid metsamaid müünud.

Vasakult: RMK advokaat Aarne Akerberg ja keskkonnaministeeriumi advokaat Martin Triipan

FOTO: Mihkel Maripuu

Mis puudutas süüdistusi Eesti Energia suunal, siis ka siin võttis RMK advokaat sõna, märkides, et kõik tuuleettevõtjate kaebused on antud vaidluses asjakohatud. Ta põhjendas oma väidet sellega, et kuigi kohus tahtis Eesti Energiat kolmanda osapoolena kaasata, jättis ringkonnakohus riigifirma lõpuks ettevõtjate endi kaebuste alusel sellest kõrvale.

Ka pidas ta asjakohatuks tuuleettevõtjate viiteid taastuvenergiatoetustele. «Vaidlus käib enampakkumise tingimuste üle, mitte selle üle, kas antakse toetust või mitte,» leidis Akerberg. Ka ei saaks tema sõnul RMK kuidagi keelata Eesti Energial enampakkumisel osaleda, kuna tegemist on avaliku enampakkumisega.

Omalt poolt küsis RMK advokaat kaebajatelt, mida need on viimase aasta jooksul teinud selleks, et enampakkumisel osaleda. Kuigi Eesti Elekter on püüdnud taotleda ehitusluba ja Tootsi Tuulepark liitumislepingut saada, oli tema küsimuse teravik suunatud ennekõike Raisnerile. Üldse leidis RMK, et tegelikult ei olnud tuuleettevõtjatel üldse mingit õigust enampakkumise tingimused kohtusse kaevata.

Sama argumendiga jätkas ka keskkonnaministeeriumi esindanud advokaat Martin Triipan, kes oli kutsutud istungile küll üksnes ministeeriumi seisukohti esitama, kuid nagu hiljem märkis Tootsi Tuuleparki esindanud Allar Jõks, esitas väga tugeva kaitsekõne istungilt kõrvale jäetud Eesti Energia kaitseks ning märkis oma seisukoha lõpus, et Eesti Energia on ajaliselt kaotanud igasuguse edumaa - isegi, kui see tal varem ka oli.

Teravaks läinud pingpong

«RMK väited seavad kahtluse alla tema erapooletuse, kui ta võtab potentsiaalseid pakkujaid halvustava positsooni,» leidis oma vastulauses Raisnerit esindanud Edgar-Kaj Velbri. Tema sõnul peaks RMK kohustama Eesti Energiat likvideerima ebaseadusliku rajatise, tühistama talle antud ehitusloa ja liitumislepingu.

Velbri lisas, et kui keskkonnaministeeriumi esindaja väljendas seisukohta, et Eesti Energia tegevus Tootsi kinnistul on ettevõtte äririsk, siis samahästi võiks ka Raisner ükskõik millisele riigile kuuluvale maale asuda ilma lubadeta midagi ehitama, üksnes lootes seda kunagi endale saada.

Vasakult: Allar Jõks, Kaspar Endrikson, Silja Holsmer, Piret Blankin, Edgar-Kaj Velbri

FOTO: Mihkel Maripuu

Piret Blankin lisas, et talle jääb RMK seisukohtade ärakuulamise järel mulje, et RMK ei ole täitnud ei uurimiskohust ega ka sellest tulenevat kaalutluskohust õigesti. Tema sõnul on kummastav praktika, kus enne kasutusloa saamist on õigustatud ehitusloa taotlemine ja võrguliitumise tegemine. «Meie arusaamise järgi need asjad käivad teistmoodi,» rõhutas Raisneri advokaat.

Keskkonnaministeeriumi seisukohtade osas võttis teravalt sõna Tootsi Tuulepargi advokaat Allar Jõks, kes leidis, et kuigi keskkonnaministeeriumi esindaja kaasati kohtuasja arvamuse andmiseks, asus ta nii iseennast kui Eesti Energiat kaitsma. «Ma arvan, et Eesti Energia võib selle seisukoha üle rõõmus olla. Eesti Energia on sisuliselt leidnud endale selles menetluses esindaja,» torkas Jõks.

Ka tekitas tema jaoks vastuolu keskkonnaministeeriumi roll, kes peaks ühelt poolt teostama RMK üle järelevalvet, samas oli veel hiljutise ajani ministeeriumi kantsler RMK nõukogu juht. «Kas sellises olukorras saaks keskkonnaministeerium teostada sõltumatut järelevalvet RMK üle, jäägu nende enda otsustada. Nii võib, aga nii ei ole ilus,» sõnas Jõks.

Seda, et vastaspool oma argumentidega pigem süvendas arvamust Eesti Energia eelistamise osas, leidis oma vastulauses ka Eesti Elektri advokaat Silja Holsmer.

RMK advokaat Aarne Akerberg palus seepeale kohtul mitte arvestada argumente, nagu ei täidaks RMK oma kohustusi, kuna need on täiesti uued väited. Keskkonnaministeeriumi esindanud Martin Triipan kinnitas oma lõpusõnas, et ministeerium on seisukohal, et enampakkumine on läbi viidud õiguspäraselt. 

Keskkonnaministeeriumi esindas kohtus advokaat Martin Triipan

FOTO: Mihkel Maripuu

Ka tõi ta välja, et kohtusse pole pöördunud mitte kõik tuuleettevõtjad, kes enampakkumise vastu huvi tundsid ning tähtajaks ka oma pakkumise esitasid. «Riik ei ole midagi teinud selleks, et aktiivselt kellegi osalust takistada. Riik ei seadnud selles osas mingeid tõkkeid,» kinnitas keskkonnaministeeriumi advokaat.

Istungi lõpus, kui läks menetluskulude jagamiseks, uurisid tuuleettevõtjate esindajad, kas riigiasutustes juriste pole - et nende asemel otsustati advokaadid palgata -, mispeale märkis Aarne Akerberg, et tegemist ei ole RMK jaoks tavalise asjaga, müüa tuulepargi kinnistut.

Otsus novembri alguses

Vaidlus riikliku energiaettevõtte ja terve rea erasektori tuuleettevõtjate vahel sai alguse 2016. aasta detsembris, kui valitsus otsustas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamiseks eraldada Tootsi Suursoos tuulepargi rajamiseks mõeldud kinnistu 4,1 miljonit euro eest riigiettevõttele.

Vendadele Sõnajalgadele kuuluv AS Eesti Elekter, tuuleettevõtja Harry Raudvere ettevõte AS Raisner ja Eesti suurim tuuleenergia tootja Nelja Energia koos oma tütarettevõtetega vaidlustasid otsuse kohtus, saavutades 2017. aasta kevadel selle, et valitsus ise otsustas kinnistu eraldamise Eesti Energiale tühistada ning panna selle enampakkumisele.

Selle pidi RMK korraldama mullu 8. novembril, kuid vahetult enne seda, 5. novembril peatas kohus enampakkumise, kuna tuuleettevõtjad vaidlustasid kohtus enampakkumise tingimused, viidates peaasjalikult sellele, et need on koostatud Eesti Energia huve silmas pidades. Nüüd peavadki tuuleettevõtjad need tingimused koos RMKga kohtus selgeks vaidlema.

Kuigi esmaspäevaseks istungiks olid kõik pooled kohtuasjas tõendid esitanud, leidis kohtunik Reelika Lind kella 16 ajal istungit lõpetades, et menetlusosalisi on asjas palju ning seisukohad mahukad. Seetõttu teeb kohus asjas otsuse 9. novembriks.

Tagasi üles