Eesti kaubavahetus kasvab mühinal

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Neste kütuseveok Naantali rafineerimistehase väravas.

FOTO: neste.com

Kaupade eksport suurenes selle aasta juulis võrreldes mullusega 27 protsenti ja import 18 protsenti, teatas statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (kütuselisandid, põlevkivikütteõli, mootorikütus, rasked kütteõlid) kaubavahetuse oluline suurenemine. Mineraalsete toodete puhul toimus nii koguse kui ka väärtuse kasv, eksport kasvas kolm ja import kaks korda.

2018. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 137 miljonit eurot (2017. aasta juulis 186 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2018. aasta juulis Soome (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi, Läti (mõlema osatähtsus üheksa protsenti) ja Ameerika Ühendriigid (seitse protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu (toorpiim, õlu) ning mineraalseid tooteid (elektrienergia, kütuselisandid), Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.

Eksport suurenes enim Ameerika Ühendriikidesse (54 miljonit eurot), Soome (47 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (45 miljonit eurot) ja Singapuri (35 miljonit eurot). Ameerika Ühendriikidesse kasvas enim elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ja mineraalsete toodete ning Soome, Saudi Araabiasse ja Singapuri mineraalsete toodete väljavedu. Enim kahanes eksport Rootsi (27 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi juulis kõige rohkem mineraalseid tooteid (22 protsenti kogu kaupade ekspordist) elektriseadmeid (15 protsenti) ja ning puitu ja puittooteid (üheksa protsenti). Enim kasvas mineraalsete toodete (184 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (12 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus hõlmas 2018. aasta juulis 71 protsenti kogu kaupade ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 27 protsenti ja re-eksport 25 protsenti. Enim kasvas Eesti päritoluga mineraalsete toodete (õlid, põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (kasepaberipuit, okaspuidu saelauad) ning mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad) eksport.

2018. aasta juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13 protsenti kogu kaupade impordist), Saksamaalt (11 protsenti) ja Leedust (10 protsenti). Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt mehaanilisi masinaid ja transpordivahendeid. Kõige rohkem suurenes import Venemaalt (49 miljonit eurot), Valgevenest (42 miljonit eurot) ja Leedust (28 miljonit eurot), neist kõigist kasvas enim mineraalsete toodete (kütuselisandid ja mootorikütus) import.

Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid (15 protsenti kogu kaupade impordist), elektriseadmeid (14 protsenti) ning mehaanilisi masinaid (11 protsenti). Enim suurenes mineraalsete toodete (104 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (29 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (16 miljonit eurot) sissevedu.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kasvas 2018. aastal juulis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 23 protsenti ja impordi mahuindeks 12 protsenti.

FOTO: Statistikaamet

Tagasi üles