PÕHJALIK ÜLEVAADE: viis riiki, kelle eelarve seis tekitab euroliidule enim peavalu Lisatud graafik!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Itaalia töösturite liidu juht Vincenzo Boccia ühel hiljutisel pressikonverentsil

FOTO: Daniel Dal Zennaro/EPA

Oktoobri keskpaigaks peavad kõik euroliidu riigid esitama oma järgmise aasta eelarvekavad Euroopa Komisjonile. Lisaks Itaaliale, kelle eelarve seis on juba praegu palju tähelepanu saanud, seisab veel neli riiki parajate väljakutsetega silmitsi.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad esitama Euroopa Komisjonile oma järgmise aasta eelarvekavad 15. oktoobriks, et see omakorda saaks novembri lõpuks anda omapoolse hinnangu, kas ja mil määal vastavad need euroliidu eelarvepoliitika ehk stabiilsuse ja kasvupakti nõuetele, vahendab Bloomberg.

Itaalia populistlik koalitsioon on terve suve palju tähelepanu saanud, jagades nii kulu- kui maksulubadusi, mis on investorid üsna närviliseks teinud. Mure riigi tohutu võlakoormuse pärast on toonud kaasa riigi võlakirjade müügilaine, mis on viinud intressid tasemeni, mida viimati nähti euroala võlakriisi ajal. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on juba pidanud aeglase majanduskasvu pärast oma ambitsioonikaid plaane kärpima asuma. See on näiteks lükanud edasi ettevõtetele kasuliku maksukärpe. Sotsialistidest valitsus Hispaanias peab aga soovitud eelarvekavas ohtraid kompromisse tegema, kuna on parlamendis vähemuses. 

Lisaks Itaaliale, Hispaaniale ja Prantsusmaale on erinevatel põhjustel suure küsimärgi alla ka Kreeka ja Saksamaa eelarveseis. Alljärgnevalt on põhjalikum ülevaade peamistest väljakutsetest, millega need viis euroliidu riiki praegu silmitsi seisavad.

Järgmine Kreeka?

Itaalia on oma majanduskasvu numbrilt juba pikka aega olnud ELi suuremate majanduste seas mahajääja rollis. Maikuus loodud valitsuskoalitsioon on käinud välja terve rea valijale meelepäraseid lubadusi, mille hulgas on näiteks kodanikupalga kehtestamine, nii üksikisikuid kui ettevõtteid puudutavad maksukärped kui ka pensioniea alandamine.

Kõik see aga maksab ja euroala kõige aeglasema majanduskasvuga riigi võlakoormus suhtes SKT-sse moodustab üle 130 protsendi, jäädes sellega üksnes alla Kreeka riigivõla tasemele. Kui seda ei suudeta kontrolli alla saada, tähendab see nii närvilisi investoreid kui ka laenuintresside tõusu.

 

Maikuust ametisse asunud Hispaania peaminister Pedro Sanchez on lubanud senistest aastaid kestnud kasinusmeetmetest loobuda. Tema sotsialistlik valitsus on juba teatanud Brüsselile, et ei suuda hoida eelarve puudujääki varasemalt kokku lepitud 2,2 protsendi piires, vaid see kasvab 2,7 protsendini.

Isegi kui Sanchezel läheb korda seniste valitsuste kasinusmeetmete tühistamine, muutub tal parlamendis oma soovide läbisurumine tõeliselt raskeks, kuna valitsuserakond on seal vähemuses. Juba praegu on ta hädas teiste erakondade seas oma plaanidele toetajate leidmisega. 

Ka on ta lubanud kasinusmeetmete vastasele erakonnale Podemus, kellele kuulub parlamendis oluline häälte osakaal, et valitsus on valmis kaaluma nii suurettevõtete maksutaseme tõusu kui ka pangamaksu kehtestamist.

Prantsusmaa eelarvekava liigub tööhõivereformi tuules, mille eesmärk on saada suuremat osa prantslastest tööturule, lubades alandada tööhõivemakse nii üksikisikutele kui ettevõtetele. Eelarvepuudujääki tahetakse vähendada aga pensioni- ja sotsiaaltoetuste kärbetega.

Ees ootab senisest suurem streigilaine

Selle kõige valguses on Macron kaotanud kiiresti oma populaarsust ja veenda prantslasi, et nad loobuks senistest pere- ja eluasemetoetustest niisama kergesti, muutub tema jaoks järjest raskemaks. Tema reiting on 2017. aasta valmistest alates ainult langenud ning see suvi andis sellele täiendava löögi tema lemmikministri tagasiastumise ning skandaali sattunud turvamees.

Ka on Macron kaotamas suurettevõtete toetust, kuna neile lubatud maksukärped ei ole tänaseni realiseerunud. Selle aasta streikide laine on arvatavasti ainult eelmäng ametiühingute järgmise aasta demonstratsioonidele, mille kindlasti toovad kaasas pensionikärbe ja töötutoetuste süsteemi muutus.

Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on Saksamaa mõnevõrra erinevas seisus, kuna on suutnud viimased viis aastat hoida oma eelarve ülejäägis. Saksa rahandusminister Olaf Scholz on oma valijatele lubanud, et riiklikud pensionid säilivad vähemalt 2040. aastani.

Kuigi ülejääks on kindlasti hea, hoiatas juba Scholzi eelkäija Wolfgang Schaeuble, et see toob omakorda kaasa ka probleeme, kuna vajaminevate kulutuste nimekiri iga-aastaselt vaid kasvab.

Tugev rahvusvaheline surve

Suuremaid kulutusi nõuavad Saksamaalt ka tema liitlased. Näiteks on USA president Donald Trump korduvalt riigile ette heitnud, et riik peaks kinni NATO liikmesriikide kahe protsendi kaitsekulutuste eesmärgist. Samas võivad aga kulukad kaitse- ja sotsiaalsüsteemi muutused seada ohtu riigi senise tasakaalus eelarve.

Vaid loetud nädalad pärast kolmanda abiprogrammi lõppu, mis Kreekale alates 2010. aastast majanduskriisist taastumiseks antud, on peaminister Alexis Tsipras kohe-kohe avaldamas oma majandusprogrammi vähem kui aasta pärast toimuvateks valimisteks. 

Kus vähegi võimalik, on ta varasemalt keskendunud oma lubadustes vaestele pensionäridele ja töötutele ning nende Kreeka saarte käibemaksusoodustustele, kes on pidanud kõige enam kannatama põgenike sissevoolu all. 

Kuigi Kreeka on nüüd abiprogrammiga lõpu teinud, ei ole siiski hädad riigi jaoks sellega läbi saanud. Riik vaevleb jätkuvalt oma 20-protsendilise töötuse käes, kohalikud pangad on nõrgad ning riigivõlg küündib oma 180 protsendini SKT-st. Kuigi viimased kaks aastat on riigieelarve hoitud kerges ülejäägis, siis kui jätta laenuintressid välja, on tegelikult üsna suures ülejäägis.

Olukorras, kus riigieelarve on niigi viimase piirini pingule tõmmatud, ootab Kreekat siiski ees veel pensionkärped ja maksutõuse, kuna võlausaldajad on seadnud selle üheks struktuursete reformide tingimuseks. Praegu on Kreeka lubanud kuni 2022. aastani hoida riigieelarve 3,5-protsendilises ülejäägis. Alles 2060. aastaks võivad nad seda vähendada 2,2 protsendini.

Mis juhtub pärast 15. oktoobrit?

Pärast seda, kui Euroopa Komisjon on liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavad läbi vaadanud ning novembri lõpus omapoolsete soovitustega tagasi saatnud, eeldatakse, et liikmesriigid võtavad need soovitused ka aasta lõpus järgmise aasta riigieelarvet vastu võttes arvesse.

Muidugi ei saa Komisjon neid takistada, kui lõpuks vastu võetav riigieelarve siiski ei vasta euroliidu eelarvepoliitikale. Komisjon saab anda liikmesriikide eelarveplaanidele taas tagasisidet järgmisel kevadel.

Kui Komisjon leiab, et need rikuvad stabiilsuse ja kasvupaktis seatud eesmärke ja piiranguid, annab euroliit liikmesriigile tähtaja, mis ajaks tuleb tagada nendest kinni pidamine. Kui liikmesriik seda ei tee, võivad sellele järgneda Komisjoni-poolsed sanktsioonid.

Tagasi üles