Euroopa murrab endiselt pead, kuidas veebigigante maksustada

Suured internetihiiglased Google, Apple, Facebook ja Amazon. Foto: DAMIEN MEYER/AFP/Scanpix

Euroopa Liidu (EL) rahandusministrid lubasid «intensiivistada läbirääkimisi» selle üle, kuidas maksustada tulevikus suuri internetifirmasid nagu Facebook, Google, Amazon ja Apple, kes teenivad siin suuri kasumeid, aga ei tasu sentigi makse.

ELi eesistuja Austria esindaja ütles pärast laupäeval toimunud rahandusministrite kohtumist, et riigid jätkavad järgnevatel nädalatel ja kuudel tõsist tööd uue maksu tehnilise lahenduse välja töötamise kallal, kirjutab Financial Times.

Praeguse seisuga on laual kevadel välja töötatud pakett, mille järgi hakatakse maksu võtma firmadelt, kelle ülemaailmne aastakäive ületab 750 miljonit või Euroopa Liidu riikides teenitud tulu 50 miljonit eurot. Siia alla lähevad kõik suured ettevõtted, välja jäävad väiksemad firmad ja idufirmad, keda tahetakse liigsest maksukoormusest säästa. Euroopa Komisjoni ennustuse järgi peaksid ELi riigid teenima uue maksuga umbes viis miljardit eurot aastas.

Kuigi eilsel kohtumisel otsustati maksuplaaniga edasi minna, on sellele ka vastaseid, näiteks Iirimaa ja Rootsi, kelle sõnul võib Euroopa Liit niimoodi kahjustada oma majanduse konkurentsivõimet ja rikkuda suhteid USAga. Lisaks muudaks ajutine maks keerulisemaks tulevikus globaalse uue kõikehõlmava digimaksu kehtestamise, leidsid kriitikud.

Seni on ettepanekut tugevalt toetanud aga näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kelle sõnul teenivad tehnoloogiagigandid Euroopas vägevaid kasumeid, aga makse ei tasu pea üldse. Samuti on toetajate leeri asunud Saksamaa.

Komisjoni sõnul on 3 protsendiline käibemaks mõeldud pigem ajutise lahendusena enne üleilmse kokkulepe saavutamist. Digimajanduse maksustamise teemaga pikalt tegelenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov on varem öelnud, et Eesti toetab pigem kasumipõhist maksu, mis võiks olla ka üks pikaajalise lahenduse nurgakive. See peaks hõlmama ka OECD riike.

Komisjoni sõnul on praegused tehnoloogiafirmade maksustamise reeglid pärit 19. sajandi Preisimaalt, põhinedes eeldusel, et firma tasub maksu seal, kus ta füüsiliselt asub.

Sellised ettevõtted nagu Facebook, Google, Twitter ja Amazon ajavad äri aga internetis, mis võimaldab neil teenida hiiglaslikku kasumit riikidest, kus neil pole isegi kontorit.

Sellistel puhkudel jäävad riikide käed maksukogumisel lühikeseks. Traditsiooniliste ettevõtete maksukoormus on Euroopas enam kui kaks korda suurem kui internetifirmadel.