/nginx/o/2018/08/03/11152740t1h5a13.jpg)
Nelja aasta jooksul on sigade Aafrika katk Eesti seafarmide arvu enam kui seitse korda kahandanud, kirjutab Briti päevaleht The Guardian.
The Guardian: seakatk on Eesti seafarmide arvu seitse korda vähendanud (1)
8. september 2018, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti farmerid arvutavad seakatkust tulenevaid kahjusid ikka veel kokku. Samal ajal kui paljudel Eesti suursigalatel õnnestus haigust vältida, on 2014. aastal eksisteerinud 920 väikefarmist nüüdseks alles jäänud ainult 125, kirjutab väljaanne.
Läänemaal asuva seafarmi omanik Ott Saareväli ütles The Guardianile, et on sunnitud kogu äri otsast peale alustama. Aasta tagasi septembris diagnoosisid loomaarstid tema farmi tiinete sigade sektoris sigade Aafrika katku. Asjaolu, et haigus polnud mujale levinud, ei lugenud midagi ja seitse tuhat siga tuli viivitamatult hukata.
«Emotsionaalselt oli see kõigi jaoks väga keeruline,» märkis Saareväli. «Halvim oli vaikus, mis sigade gaasitamisele järgnes. Seafarmid on muidu lärmakad kohad, aga siis oli täielik vaikus.»
«Kuigi meil on siin kõige karmimad bioohutuse reeglid, pole kellelgi aimu, kuidas haigus farmi pääses – näiteks võis põhjus olla mõnes veokis, mida polnud pärast nakatunud farmis käimist korralikult pestud,» rääkis Saareväli The Guardianile. «Ja kui siis leitakse üksainus siga, hävitatakse ka kõik ülejäänud.»
«Naabrid teevad meid üsna murelikuks,» märkis The Guardianile veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna nõunik Maarja Kristian. «Näiteks on meil lühike piir Venemaaga ja me ei tea, mis seal toimub – milline seis seal on ja nii me ei oska ka ennustada mis ees ootab.»
Eesti ametnikud rõhutavad, et riigi väike suurus teeb oluliselt kergemaks ettevaatusabinõude ja bioturvalisusrežiimi rakendamise, kui see oleks oluliselt suuremates riikides nagu näiteks Poola või Saksamaa, kirjutab väljaanne.
Hoolimata suurtest pingutustest bioohutuse suunas, levis sigade Aafrika katk seekord kiiremini kui kunagi varem, kirjutab The Guardian. Puhangust, mis 2014. aasta jaanuaris Kesk- ja Ida-Euroopas vallandus, tulid kõigepealt teated Leedust. Veebruaris järgnes Poola, juunis ja septembris aga juba Läti ja Eesti.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele.