Ökonomist: hinnatõusu veab eelkõige energia kallinemine

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ostukorv.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul panustab kõige rohkem hinnatõusu energia kallinemine.

Tarbimiskorv kallines augustis 3,6 protsenti. Kõige rohkem panustas hinnatõusu energia. Tõusid nii elektri, kütte kui ka mootorikütuste hinnad. Elektri hind on märkimisväärselt kallinenud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades ning söe ja CO2 kvoodi hinna tõusule.

Mootorikütuste hind on kasvanud kõrgemate aktsiisimäärade ja nafta hinna tõusu tagajärjel. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal.

Toiduainete hinnatõus oli augustis tagasihoidlik, alla 2 protsendi. Teisel poolaastal peaksid toiduainete hinnad kerkima aeglasemalt tänu kõrgemale võrdlusbaasile aasta tagasi.

Hinnatõus jääb sel aastal samasse suurusjärku eelmise aastaga

Hinnatõus küündib sel aastal üle 3 protsendi, mis on umbes samapalju kui eelmisel aastal. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu eelkõige sundkulutused: eluase, toit, transport. Lisaks mõjutab hinnaindeksit alkoholi ja tubaka kallinemine. Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon 3 protsendini, kuna energia hinnatõus peatub.

Palgatöötajate elujärg paraneb

Keskmine brutopalk kasvab hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini. 2018. aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki hinnangul ligi 7% ja 2019. aastal umbes 6%. Palgakasv püsib kiire, kuna tööjõupuudus süveneb. Täna avaldatud andmete järgi oli teises kvartalis tervelt 11 000 täitmata ametikohta. Kõige kõrgem oli vabade ametikohtade määr finants- ja kindlustustegevuses.

Töötajad tunnevad ennast tööturul kindlalt ja vahetavad järjest sagedamini töökohta. Tööjõu voolavus suurenes aastaga viiendiku. Tööjõu voolavus oli sektoritest suurim kaubanduses, tööstuses ja ehituses.

Tagasi üles