Tõnis Oja: pensionisamba ainus pluss
19. november 2011, 00:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie pensionisüsteemi teisel sambal on vaid üks pluss – need on riigi sissemaksed, mis tähendab, et igale teie makstud eurole lisab riik kaks. Kui riigi sissemakset ei oleks, puuduks teisel pensionisambal igasugune mõte.
Pensionifond on pikaajaline, noorematel inimestel ülipikaajaline investeering, mistõttu õiget fondi valida ei ole lihtne ülesanne. Mitte keegi ei tea, milline pensionifond või fondivalitseja suudab sinu raha kõige paremini või kas üldse kasvama panna.
Pole välistatud, seda eriti nende inimeste puhul, kellel on pensionini jäänud vähem aega, et sissemakstud summa võib koguni kahaneda. Piltlikult öeldes on pensionifondi valitsemisel tegemist samaväärse valikuga, kui peaksime täna ennustama, kes tuleb 2042. aastal jalgpalli maailmameistriks.
Õnneks ei pea pensionifondi valima igaveseks. Alates sellest aastast saab fondi vahetada kolm korda aastas, ning mis veel olulisem, sissemakseid saab teise pensionifondi teha igal ajal.
Mille alusel tuleks fondi siiski valida?
Ehkki spetsialistid ütlevad, et ainuüksi fondide tootluse järgi ei tohi valikut teha, ei ole neil ka midagi paremat välja pakkuda. See on tõsi, et suur tootlus minevikus ei pruugi jätkuda tulevikus. Tänane Postimees kirjutab, et ainsana on suutnud inflatsioonist puutumata jääda LHV pensionifondid, aga see ei pruugi tähendada, et see jätkub nii ka tulevikus.
Fondivalitsejad ütlevad peaaegu ühest suust, et pensionifondi ei ole ka mõtet liiga sagedasti vahetada. Kehvematel on seda öeldes muidugi omad huvid – vastasel juhul kaotavad nad kliente. Nende jutul on ka oma iva. Kõigepealt, viies oma fondiosakud teise pensionifondi, võite sattuda lihtsalt vihma käest räästa alla.
Eelmisel aastal oli selgelt parima 12 kuu tootlusega LHV pensionifond L, sel aastal jääb see aga tootluse edetabeli tagumisse otsa. Tegemist võib, aga ei pruugi olla juhusliku tagasilöögiga, sest fondi viimase aja strateegia on investeerimine Eesti börsiettevõtetesse. Mitte keegi ei tea, kas see strateegia on õigustatud või mitte.
Kogu naha ja karvadega pensionifondi vahetamine toob endaga kaasa ka kulud (see ei kehti sama fondivalitseja eri fondide kohta) ja kui liiga tihti fondi vahetada, söövad need kulud niigi väikest tootlust veelgi.
Palju mõttekam on fondi vahetamise asemel suunata maksed lihtsalt teise fondi. Esiteks, sellega ei kaasne kulusid, aga mis veelgi tähtsam, niimoodi saate oma pensionifondide portfelli hajutada.