Jõks Olympicu ja Trigoni vaidlusest: ebatavaline on aktsiate ülevõtmise takistamine

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allar Jõks (keskel punase lipsuga)
Allar Jõks (keskel punase lipsuga) Foto: Liis Treimann

Varasemalt korduvalt väikeaktsionäride õiguste kaitsmisega seotud vandeadvokaat Allar Jõks, kelle büroo esindab nüüd vaidluses Trigoniga küll Olympicut, kirjeldab, millistele puudustele tänases seadusandluses antud juhtum viitab ning kuidas senistest väikeaktsionäride kohtuvaidlustest erineb.

«Viimastel kuudel on palju juttu olnud vajadusest väikeaktsionäride õigusi äriseadustikus paremini tagada. Toetan muudatusi, mis võimaldaksid avalikult mittekaubeldavate aktsiate omanikel saada rohkem teavet äriühingu juhtimise kohta ja oma aktsiatest loobuda õiglase hinna eest,» märgib Sorainenis töötav Jõks. 

Küll aga leiab ta, et eelmainitud seadusandlikud lüngad ei mõjuta kuidagi Olympicu väikeaktsionäre, kuna OEG kui börsiettevõtte iga samm on reglementeeritud ja range järelevalve all. «Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on tavalise kohtuvaidlusega. Näiteks on Telia väikeaktsionärid aastaid vaielnud aktsia õiglase hinna üle,» toob Jõks välja.

Telia väikeaktsionäride erinevus käesoleva vaidlusega seisneb selles, et tolles vaidluses ei takistatud aktsiate ülevõtmist – mida nüüd Trigon on väikeaktsionäride esindajana hakanud vaidluses Olympicuga tegema – ja vaidlus keskendus küsimusele, kas vähemusaktsionäridele pakutav hind oli õiglane. 

«Hinna üle vaidlemiseks on antud väikeaktsionäridele seaduslik võimalus. Seejuures ei tohiks hinna üle vaidlemine takistada ülevõtmist ennast, aktsiate ülevõtmise õigus on enamusaktsionäril igal juhul,» märgib vandeadvokaat. 

Jõksi sõnul võib käimasolev vaidlus OEG ja väikeaktsionäride nimel esineva Trigoni vahel võib viia tulemuseni, kus ettevõtte planeeritud laienemine seiskub ning selle tulemusena võib ohtu sattuda ligi 300 miljoni euro suurune investeering.

Selleks aga, et vältida olukorda, kus Trigon, kellele kuulub üks protsent OEG aktsiatest ei saaks ülejäänud aktsionäre nö pantvangi võtta, ongi tema sõnul täna ainsaks lahendus kohtusse pöördumine.

«Kohtul on õigus ja ka kohustus takistada menetlusosaliste õiguste kuritarvitamine. Näiteks juhul, kui aktsia hinna üle vaidlemise asemel esitab väikeaktsionär asjassepuutumatuid nõudeid, tõenäoliselt eesmärgiga ühingut kahjustada ning seeläbi mõjutada enamusaktsionäri aktsiate eest rohkem maksma,» kirjeldab Jõks.

Ta on veendunud, et seetõttu on käimasolevas Olympicu ja Trigoni vaidluses kaalul ka Eesti ärikeskkonna ja kohtusüsteemi usaldusväärsus. «Ei maksa arvata, et välisinvestorid hoolega ei jälgi, mis Eestis toimub. Nad kaaluvad põhjalikult Eestisse laienemise plusse ja miinuseid võrdluses lähiriikidega,» selgitab Jõks. 

Ühe protsendi OEG aktsiate omaniku Trigoni kohtusse poole pöördumise taga näeb ta üksnes soovi saada aktsia eest kõrgemat hinda kui pakuti ülejäänud aktsionäridele. 

OEG esitas eile nii vastulause senisele Trigoni algatatud hagile kui ka omalt poolt väikeaktsionäride esindajale vastuhagi, millega nõuab ligi 16,3 miljoni suurust kahjusummat ettevõtte müügi pidurdamise pärast. 

Jõksi kolleegid, Soraineni advokaadibüroo partnerid Carri Ginter ja Pekka Puolakka ning advokaat Triin Toom esindavad Olympicut vaidluses Trigoniga. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles