Eesti Pank: kasvanud majandusaktiivsus viis jooksevkonto tasakaalu
6. september 2018, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aasta teises kvartalis majandusaktiivsus suurenes ning selle tulemusel taastus ka kaubaekspordi kasv. Tänu teenuste netoekspordi ülejäägile paranes majanduse välisbilanss ja jooksevkonto oli poolaasta arvestuses tasakaalus.
Esimesel poolaastal oli jooksevkonto 38 miljoni euroga ülejäägis. Aasta arvestuses jäi esimese poolaasta ülejääk 2017. aasta omale märgatavalt alla: eelmisel aastal oli see 2,1 protsenti SKPst ning sel aastal 0,3 protsenti SKPst, teatas Eesti Pank.
Kaupu eksporditi teises kvartalis rohkem, kuna majandus elavnes. Kõige rohkem ehk 13 protsenti kasvas vahetarbekaupade eksport. Teiste olulisemate kaubagruppide eksport suurenes vähem; tarbekaupade eksport kasvas vaid ühe protsendi. Impordi poolel oli kasv kõige suurem samades gruppides kui ekspordi puhul, mis ühtlasi soodustas seda, et kaubanduspuudujääk jäi umbes sama suureks kui esimeses kvartalis.
Suurem majandusaktiivsus ei tähendanud kasvu põhivarainvesteeringutes – see kajastus esimese poolaasta võrdluses oodatust nõrgemas kapitalikaupade impordis.
Kaupade ja teenuste ülejääk vähenes aastaga umbes 40 protsenti ning samal ajal nõrgenesid jooksvad konkurentsivõime näitajad mõnevõrra, mis väljendub efektiivsete vahetuskursside tugevnemises. Nominaalne efektiivne vahetuskurss on mõõdukalt, kuid stabiilselt kallinenud, ja mis hõlmas muuhulgas ka Vene rubla ja Rootsi krooni odavnemise euro suhtes alates 2017. aasta algusest.
Reaalse efektiivse vahetuskursi kallinemisel tuleb arvestada lisaks eelnevale ka Eesti ja meie välispartnerite inflatsioonitempo erinevusega. See tähendab, et välispartneritega võrreldes on jooksva aasta arvestuses Eesti hinnad ja palgad kasvanud keskmiselt kiiremini.
Maksebilansi jooksevkonto ja kapitalikonto summa oli esimesel poolaastal endiselt positiivne ehk 111 miljonit eurot. Seega oli Eesti muu maailma suhtes ikka veel laenuandja. Finantskonto saldo oli tasakaalu lähedal ehk 22 miljoni euroga positiivne, ning selle võrra olid residentide investeeringud välismaale esimesel poolaastal suuremad kui mitteresidentide investeeringud Eestisse. Kokkuvõttes ei olnud finantsvoogudes märkimisväärseid muutuseid.