Venemaa liitumine WTOga kosutab Eesti eksporti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa läbirääkimised Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumiseks on jõudmas lõpusirgele. Liitumiseks vajalik tollitariifide alandamine muudab ka Eesti kaubad idanaabri turul soodsamaks.
Venemaa liitumine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga võttis rekordilised 18 aastat. Euroopa Komisjoni Kaubanduse direktoraadi direktori Signe Ratso sõnul on liitumisläbirääkimised mitmepoosed ning kaupade osas pidas Venemaaga läbirääkimisi 57 ja teenuste osas 30 riiki ning see on üheks põhjuseks, miks läbirääkimised nii pikaks venisid.
Varem seisis Venemaa liitumisele vastu Gruusia. Šveitslaste vahendusel jõuti aga kompromissini, mille kohaselt hakkakavad rahvusvahelised vaatlejad kontrollima kaubavahetust üle Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piiride, mida Venemaa alates 2008. aastast okupeerib.
Venemaa pidi ka oma seadusandluse WTO reeglitega kooskõlla viima. Lisaks sellele olid eraldi läbirääkimised, mis puudutavad turule pääsu, impordi- ja eksporditariife.
Praegu on Venemaal keskmine tollitariif 10 protsenti, WTO liikmeks saades peaks see langema 7,8 protsendini. Põllumajandustoodete tariif väheneb 13 protsendilt 10,8 protsendile. «Siia hulka kuuluvad ka näiteks piimatooted, see peaks olema kindlasti Eesti ettevõtete huvides,» nentis Ratso.
«Eestlastel on oma kogemused seoses sellega, kuivõrd rakendussuutlik on Venemaa. WTO eelis on aga see, et juhul, kui liige ei täida endale võetud kohustusi, siis on võimalik tema vastu algatada väitlus. Kui riik selle tulemusena oma kohustusi täitma ei hakka, siis järgnevad sellele sanktsioonid,» lisas ta.
Euroopa Liit loodab tänu madalamatele tariifidele kasvatada eksporti Venemaale 4 miljardi euro võrra aastas. «Hinnanguliselt võidab kõige rohkem autotööstus. Transpordivahendite ekspordi arvelt tuleb kasv pea 2 miljardit eurot. Piimatoodete eksport Euroopa Liidust Venemaale, mis Eestile huvi pakub, kasvab prognooside kohaselt 45 miljoni euro jagu,» tõdes Ratso.
Venemaa jaoks on WTO liikmesus samuti oluline. Esiteks on Venemaa ainuke suur majandus, mis organisatsiooni veel ei kuulu. Näiteks Hiina sai WTO liikmeks juba 2001. aastal. Seni on Venemaa olnud energia eksportija, aga nüüd on ka tööstustoodangu ekspordil paremad võimalused. Investorite jaoks tähendab WTO liikmesus seda, et investeerimiskliima on soodsam.