Saksamaa purskas eile välja oma pahameele Britannia suhtumise peale euroalasse. Angela Merkeli lähedane liitlane, kristlike demokraatide (CDU) partei parlamendiliider Volker Kauder süüdistas britte isekuses – vaid paar päeva enne kahe riigi juhtide kohtumist Berliinis.
Kauder kritiseeris parteikaaslastele kõnet pidades Britanniat selle eest, et too paneb vastu Euroopa finantstehingute maksule. Ta teenis ära aplausi väite eest, et see on vastuvõetamatu, kui Suurbritannia «kaitseb vaid omaenda huve» ega seisa ELi laiemate huvide eest.
Merkel tahab, et euroala pressiks nn Robin Hoodi maksuga edasi isegi siis, kui Britannia meedet blokeerib. Ja hoolimata ka sellest, et Frankfurt siis Londoni suhtes ebasoodsamasse olukorda satub.
Finantsteenuste maks tähendab oma olemuselt seda, et sularahanäljas valitsused hakkavad imema endale ressursse finantsturgudelt.
Briti peaminister David Cameron ja Saksa kantsler Angela Merkel kohtuvad Berliinis reedel.
Robin Hoodi maks võib ajada hapuks kogu kohtumise, sest Cameron on tõotanud maksu blokeerida, kuna see annaks ränga hoobi Londonile kui Euroopa suurimale finantskeskusele.
Kauder ütles CDU aastakonverentsil Leipzigis: «Britid pole rahaliidus, aga nad on Euroopas ja nad vastutavad Euroopa käekäigu eest.»
Ta lisas: «Britid ei taha seda [maksu], mis on ka arusaadav, kui 30 protsenti nende sisemajanduse kogutoodangust tuleb finantsturu ärist Londoni Citys.»
Andes mõista, et kriisist räsitud Euroopa allub üha varmamalt Merkeli juhtimisele, teatas Kauder: «Äkitselt on kogu Euroopa saksa keelt kõnelema hakanud.»
Briti rahandusminister George Osborne on nimetanud Robin Hoodi maksu «Londoni südamesse sihitud kuuliks». Samas pingutas Kauder oma numbritega vist natuke üle: enamike hinnangute järgi annavad finantsteenused alla 10 protsendi Briti SKTst.
Cameroni ja Merkeli reedene vestlus puudutab ka viimase üleskutset luua euroala hädade lahendamiseks «poliitliit». «See ei tähenda vähem Euroopat, see tähendab rohkem Euroopat,» ütles Merkel oma parteile läinud nädalal.
Täpselt vastupidisel seiskukohal on aga Briti peaminister, kes ütles esmaspäeval Citys, et Euroopa peaks muutuma «paindlikuks nagu võrgustik, mitte jäigaks nagu blokk» ning et volitused tuleks Brüsselist liikmesriikidesse tagasi toimetada.
Ühes küsimuses võivad kaks juhti siiski ühise keele leida. Nimelt tahab Merkel euroala paremaks toimimiseks kiiret ja pisikest leppemuutust – kui võimalik, siis 2012. aasta lõpuks – mis Britanniat ei puudutaks.
Ka Cameron eelistaks piiratud leppemuutust. Kuigi ta nimetas end esmaspäeval «skeptikuks», ei taha ta, et Euroopa paisataks ülepeakaela pikkadesse lepingu muutmise läbirääkimistesse, mille taustafooniks tooridest parlamendiliikmed talt volituste Brüsselist kojutoomist nõuaksid.
Kui Cameron ajaks asjad Euroopas teravaks, satuks suure pinge alla Briti koalitsioon. Liberaaldemokraadist asepeaminister Nick Clegg ütles, et Euroopa lepete läbirääkimised viiksid tähelepanu kõrvale peamiselt: töökohtade tekitamiselt ja kasvult.
«Sellest võidaksid vaid populistid, šovinistid ja demagoogid, kes kasutaksid ära poliitilise vaakumi,» ütles Clegg pärast kohtumist Hollandi peaministri Mark Ruttega. Cleggi kommentaar paljastas pinged Cameroniga, kes väitis sel nädalal, et kriis annab «võimaluse» Euroopa Liit ümber teha.
Briti valitsust vaevab hirm, et 17-liikmeline «eurotuumik» hakkab teistele ELi liikmetele oma tahet pähe määrima, kehtestades muuhulgas Londoni finantskeskusele kahjulikke reegleid, raiudes neid ühisturu seadustesse.
Cleggi kergenduseks lubas aga Rutte, et «teeb selle välistamiseks kõik endast sõltuva». Liberaalsed riigid – eriti Põhja-Euroopa omad – üritavad kõigest väest tagada Britanniale kohta laua taga, kus tehakse tähtsaid ELi ühisturgu puudutavaid otsuseid.
Copyright The Financial Times Limited 2011.