Massiline maantelõivudest möödahiilimine kreeklaste poolt on söönud augu Saksa ehitusfirma Hochtiefi kasumisse.
Teedeehitajad ei saa Kreekast oma raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka kriis on sünnitanud kodanikualgatuse, mille peamine väljund on keelduda maksmast maanteelõivusid ning mitte osta pileteid avalikus transpordis.
Protestijad on piketeerinud «lõivuputkade» juures ning purustanud ka tõkkepuid.
Kuigi Kreeka autojuhid ei ole ilmselt teadlikult Hochtiefi sihikule võtnud, on Saksa-Kreeka suhted eurokriisi keeristes siiski pingelised.
Hochtief ütles, et on täheldanud «sihikindlat lõivudest möödahiilimist» kahel Kreekasse rajatud maanteel, mille tulemusel on firma sissetulekud «oluliselt langenud».
Hochtief oli üks mitmest Kreekasse teid ehitanud ettevõttest, kes eile Kreeka uue koalitsioonivalitsuse transpordiministrile Makis Voridisele antud teemalise ühiskirja kirjutasid – mis laekus ministrile tema esimesel tööpäeval.
Firmad, nende hulgas pranslaste Vinci ja hispaanlaste Ferrovial, on investeerinud Kreeka teede uuendamisse ligikaudu 3 miljardit eurot. Lõivude näol on tagasi saadud vaid 800 miljonit eurot.
Lõivude kogumise eest vastutab Kreeka valitsus, mis on summasid protestijaile vastu tulles ka langetanud.
Konsortsiumid tahavad kasutada lõivudest lähtuvat rahavoogu tagatisena finantside soetamiseks, kuid Kreeka eelmine valitsus ei viinud lõpule juriidilisi toiminguid, millega lõivude kogumine firmade endi kätte oleks läinud.
Hochtief vaatab nüüd oma Kreeka projektid üle, et leida viise end riskide vastu kindlustada.
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.