Harrastuskalapüüki ootavad muudatused

Kalamees.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Valitsus kiitis heaks kalapüügieeskirja määruse muudatused, mille kohaselt täpsustuvad harrastuspüügil kasutatavad püügivahendid ja -viisid ning kalapüügi keeluajad ja -kohad.


Näiteks tohib allveepüügil kuni kolmeharulise harpuuni asemel edaspidi kasutada kuni viieharulist harpuuni.

Olulise muudatusena keelustatakse tragimine kui mittesäästlik ja ebaeetiline püügiviis. Tragimisel haagitakse kalad sihilikult ilma söödata konksu otsa, kuid kätte saadakse neist suhteliselt väike arv. Samas võivad minema pääsenud kalad saadud vigastuste tõttu hiljem hukkuda.

Siseveekogudes viidi püügivahendite tähistamine samadele alustele mis meres ja muudes piiriveekogudes. See tähendab, et edaspidi tuleb kaluril ka siseveekogudes võrku ja õngejada tähistada avaveepoolses otsas kahe lipuga ja kaldapoolses osas ühe liputähisega.

Kevadine kalade kudeaegne nakkevõrgukeelu algus siseveekogudes (välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves) ühtlustati haugi püügikeeluaja algusega. Nakkevõrguga püügikeeld neis siseveekogudes algab jääkatte
puudumisel 15. märtsist, jääkatte olemasolul aga 1. aprillist, ja see kestab kuni 31. maini. Seega tuleb juurde kuni 15 päeva pikkune keeld juhul, kui alates 15. märtsist jääkatet ei ole.

Eelnõuga lisatakse vooluveekogude nimekirja Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja, mille suudmest 500 meetrit on meres kalapüük lõheliste rände ajal kudejõgedesse ja kudemise ajal keelatud.

Samuti keelatakse kalapüük merel Purtse jõe suudmes 1000 meetri raadiuses aastaringselt. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste uuringud on näidanud, et Purtse jões toimub nii lõhe kui ka meriforelli looduslik sigimine.

Kalapüügieeskirja muudatusettepanekud laekusid harrastuskalastajatelt ning need on läbi arutatud harrastuskalastajaid ühendavate organisatsioonide esindajate, kalavarusid uurivate teadlaste ja keskkonnainspektsiooniga.

Tagasi üles