Hinnatõus sunnib tudengeid ja pensionäre tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates eelmise aasta viimasest kvartalist on vähenenud märkimisväärselt nende arv, kes õppimise tõttu tööturult kõrvale jäävad. Enim kahanes tööpuudus 50-74 aastaste hulgas.
Hõive kasvas vanemaealiste hulgas 13,3 protsenti ehk 22 tuhande inimese jagu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 15-24 aastaste hõive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20,2 protsenti. Samuti on vähenenud lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste arv.
«Kahtlemata sunnib osaliselt ka hinnatõus inimesi tööle,» tõdes Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Teisalt on ka ettevõtted usinamad inimesi tööle võtma. «Ettevõtted viisid kriisiga tööjõukulud miinimumini ning mahtude kasv nõuab täiendava tööjõu kaasamist,» lsias ta.
Tööturul toimuvad muudatused pikema vinnaga. Eesti majanduskasv on olnud Euroopa kiiremate seas, tööpuudus on kõrgemate seas, samas tööturu olukorra paranemine on toimunud järjepidevalt. Vaatamata sellele on nii tarbijate kui ettevõtete kindlustunne langemas.
«Ettevõtete ning tarbijate kindlustunde alanemine Euroopas ja Eestis on ohumärk majanduse aeglustumisest võlakriisi ja välisnõudluse jahtumise tingimustes. Välismõjud jõuavad Eestisse viiteajaga. Koos Eesti majanduskasvu aeglustumisega pidurdub paratamatult ka tööpuuduse alanemise tempo,» rääkis Palm.
«Mõnede tööturu näitajate paranemine nagu Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu alanemine on viimasel kuul pidurdunud. Suures osas on siin tegemist tõenäoliselt sesoonsete mõjudega,» lisas ta.