Sellest päevast peale, kui Vladimir Putin andis teada oma kavatsusest märtsis jälle Venemaa presidendiks kandideerida, on õhus üks suur küsimus: milline Putin meid ees ootab?
Vana Putin ülbab taas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spekuleeritud on nn «Putin 2» võimalikkusest, kes oleks reformimeelsem, kui too sõjakas tegelane, kes end neli aastat tagasi peaministri toolile nihutas. Sobiks ju see paremini tänasele Venemaale, mis on tunduvalt rikkam kui kümme aastat tagasi, kui Putin esmakordselt ohjad enda kätte võttis – kuna nüüd on tarvis otsida uusi kasvuallikaid.
Kui aga reedese rahvusvaheliste akadeemikute ja ajakirjanike seltsis veedetud lõunasöögi põhjal otsustada, tuleb 3. ametiaja Putin 2000-2008 väljalaskega üsna sarnane.
Vana ülbitseja on alles. Poksijat meenutav kõnnak pole kuhugi kadunud.
Ladusalt lendavad ka mürgised kriitikanooled Lääne aadressil, hästi on käpas üksikasjad – eriti gaasitööstuse vallas.
Karjuv oli aga vaikus moderniseerimise ja reformide teemal, mida Venemaa paljude analüütikude arvates hädasti vajab.
Putin tunnistas, et tema loodud ülimalt tsentraliseeritud süsteem kriiksub ja nagiseb ning lubas, et enam kõvemini ta kruvisid kinni ei keera. Aga mis kruvide lõdvemale keeramisse puutub, siis seda tehakse vist üsna ettevaatlikult.
«Ma loodan, et muutused leiavad aset rahulikul, evolutsioonilisel moel, harmoonias valitseva eliidi ja kodanike seisukohtade vahel,» ütles ta.
Teemad, mille peale Putini silmad särama lõid, olid ikka need samad: välispoliitika ja energia. USA olevat süüdi vastutustundetus välispoliitikas ja klammerduvat külma sõja aegsete suhtumiste külge. Ühtlasi kurtis Putin, et «Euroopa Liit üritab meid Euroopa energiaturult välja trügida».
Oma iga-aastase Valdai diskussiooniklubi kokkutuleku tarvis oli Vene peaminister valinud eksklusiivse ratsaklubi Moskva lähistel. Elegantses söögisaalis, kust ei puudunud nahkköites raamatud ja pudel 1880. aasta Armagnaci, vastas ta küsimustele laua ääres, mis oli lookas suitsuforelli, pardimaksa, seljanka, vasikapõskede ja pirnisupi all.
Osalejatel oli võimalik lähedalt imetleda Vene peaministri virtuoossust praktiliselt iga teema paljusõnalisel käsitlemisel, vürtsitades pajatusi salvava huumori ja vihavälgatustega.
Jõuliselt võttis Putin õigustada oma manööverdust president Dmitri Medvedeviga, kinnitades kuulajaile, et see oli palju demokraatlikum, kui« minu sõbra» Tony Blairi otsus anda Briti peaministri amet 2007. aastal üle Gordon Brownile, mis teostati «parteisisete manipulatsioonide» abil.
«Meie nii ei tee – meil tulevad valimised,» ütles Putin.
Venemaa ülim juht kaitses ka karmilt kontrollitud poliitilist süsteemi, mis olevat tõstnud elustandardit kaks ja pool korda, vabastanud miljonid vaesusest ning hoidvat koos riiki, mis 1990. aastail lagunema kippus.
Küsimuse peale, kas süsteem ei ole ehk ületsentraliseeritud, ütlesi Putin aga isegi, et ta «ei ütle selle vastu sõnakestki».
Kuid muutuste osas jäi ta kidakeelseks, mainides vaid ähmaselt, et mõned volitused ja maksustamised võiks anda üle Venemaa regioonidele. Ning et rohkem tuleks kasutada «otsedemokraatiat» – jättes selgitamata, mida ta selle all mõtleb.
Putin viitas «moderniseerimisele» ehk plaanile stimuleerida kõrgtehnoloogiat ja innovatsiooni, mis on peamiselt Medvedevi projekt ja millega viimane saab edasi tegeleda, kui ta Putini presidentuuri all peaministriks hakkab. Putin ise eelistab neutraalsemat terminit «mitmekesistamine», kui juttu tuleb Vene majanduse võõrutamisest energiasõltuvusest.
Putin jätkas oma teravat rünnakut USA raketikilbi aadressil, mis ohustavat Venemaa tuumavõimsust. Ta mõistis hukka ka NATO poolt juhitud invasiooni Liibüasse kui viimase näite sellest, kui destabiliseerivalt mõjub Lääne sekkumine teiste riikide siseasjadesse.
See, et NATO toetas ühte poolt kodusõjas, selle asemel, et lihtsalt kaitsta üksikisikuid Liibüa õhurünnakute eest, oli ÜRO resolutsiooni« jäme» rikkumine.
Küsimuse peale, kas kildagaasi ressursside arendamine ähvardab Venemaa võimupositsiooni Euroopa energiaturul, haaras Putin paberilehe, kuhu joonistas graafikuid selle kohta, kuidas «frakkimine» – seda sorti gaasi kättesaamise meetod – keskkonda võib kahjustada. Ühtlasi mõistis ta hukka Brüsseli katsed sundida Gazpromi loovutama torujuhtmed, mida viimane ELis omab.
Valdai klubi liikmed väljendasid üllatust, et Putin ei avaldanud rohkem üksikasju oma siseriiklike plaanide kohta, võttes arvesse seda, et omal ajal taevani kõrgunud populaarsus on kahanemas ja majandus seisab silmitsi väljakutsetega.
«Venemaal on terve trobikond uusi arenguid, mis on väga ebatervislikud,» ütles James Sherr Londoni kuninglikust rahvusvaheliste suhete instituudist. «Ja niipalju kui mina tean, pole ta kõige selle kohta sõnagi lausunud.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.