Karm reaalsus: eestlased jätavad suure osa üüritulust ikkagi deklareerimata

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Majavõtmed

FOTO: Margus Ansu

Maksu- ja tolliameti äsjaavaldatud 2017. aasta statistikast selgub, et ametlik üüritulu kasvas aastaga 21 protsenti, deklareerijate arv kasvas aastaga koguni kolmandiku võrra. Samas näitab portaali Kinnisvara24 analüüs, et tegelik üüriturg on palju suurem deklareeritavast.

Kuigi maksu- ja tolliameti andmetel kasvas möödunud aastal üüritulude deklareerimine 18 miljoni euroni, siis tegelik üürituru maht on Eestis üle 100 miljoni euro aastas.

«Nii nagu kõigis teistes majandusvaldkondades, valitseb ka üüriturul konkurents. Suur osa Eesti inimesi, kes korrektselt oma üüritulu deklareerivad, on seega ebavõrdses konkurentsiolukorras, kuna konkureerivad üürileandjad saavad alusetult oma vara pealt 20 protsenti rohkem tulu või saavad selle võrra odavamat üürihinda pakkuda,» märkis Kinnisvara24.ee tegevjuht Paavo Heil. 

Portaali Kinnisvara24.ee juhi selgitusel võib üürituru tegelikku suurust olla võimalik hinnata mitmeti. Statistikaameti andmetel elas viimase rahvaloenduse andmetel üüripinnal kaheksa protsenti inimesest ehk ligi 48 000 leibkonda.

Kinnisvara24.ee-s ja teistes kinnisvaraportaalides avaldatud eluruumide üürikuulutuste arvu järgi konservatiivselt hinnates on Eestis eluruumide üüripindasid minimaalselt 28 000. Sellele lisanduvad lühiajalised üüripinnad (nt Airbnb kaudu pakutavad) ja sellised üüripinnad, mille kohta avaldatakse kuulutus ainult sotsiaalmeedias ning ka üüripinnad, mille kohta liiguvad pakkumised tuttavate kaudu. 

Kinnisvara24 andmetel on Eesti keskmine igakuine üürisumma 420 eurot. Seega on arvestuslik üürituru suurus vähemalt 105 miljonit eurot aastas (vt analüüsi metoodikat täpsemalt allpool). MTA lubab deklareeritavast üüritulust maha arvata 20 protsenti üüritulu summast (üürileandmisega seotud kulud). Kui eeldada, et kõik deklareerijad seda võimalust kasutavad, on Eesti üürituru suurus aastas ligikaudu 85 miljonit eurot.

«Üüriraha mitteametlikult maksmine ja küsimine võib valusalt kätte maksta nii üürileandjale kui üürnikule. Üürileandja peab arvestama sellega, et MTA on leidlik ning kahtluse korral kontrollitakse asjaolusid ka kuni seitse aastat hiljem,» märkis Heil. Ta lisas, et üürniku jaoks aga võib olukord muutuda probleemseks siis, kui üürileandjaga tekib mingisugune vaidlus, sest mitteametlikku üüri maksmist on tagantjärele väga keeruline tõendada.

2017. aastal esitati maksu- ja tolliametile kokku 6679 eluruumi üüritulu deklaratsiooni, mis on 32 protsenti rohkem kui aasta varem. Keskmine üüritulu ühe deklaratsiooni kohta oli ca 2700 eurot aastas ehk keskmiselt 225 eurot kuus. 

Tagasi üles