Riik püsib oma kulutustega seatud eelarve piires

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõige suurema osa tervishoiule planeeritud eelarves moodustab eriarstiabi.

FOTO: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Rahandusministeeriumi andmetel vastab riigieelarve kasutamine esimese kuue kuu jooksul prognoositule. Küll aga on mullusega võrreldes vähenenud riigi likviidsusreserv 21,2 miljoni euro võrra.

Riigiasutused kasutasid riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks esimesel poolaastal 4,82 miljardit eurot ehk 44,5 protsenti planeeritud aasta eelarvest. Seda on 0,2 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Tulusid sai riik esimese kuue kuuga 4,81 miljardit eurot ehk 46,7 protsenti aastaks planeeritust, mida on võrreldes eelmise aastaga 0,5 protsenti rohkem.

Suurim osakaal riigieelarve kuludest on toetuste maksmisel. Kuludest ja investeeringutest moodustasid need 2,42 miljardit eurot ehk poole riigi kogukuludest. Sellest 1,25 miljardit eurot moodustasid sotsiaaltoetused.

Sotsiaaltoetustest kulus enim ehk 868 miljonit eurot pensionide maksmiseks. Sellele järgnes omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi maksed 318,9 miljoni euroga. Peretoetusteks maksti esimesel poolaastal 141,5 miljonit eurot ning vanemahüvitiseks 115,6 miljonit eurot.

Investeeringud jäänud samale tasemel

Muud tegevuskulud moodustasid kuludest ja investeeringutest kolmandiku ehk 1,54 miljardit eurot. Need sisaldavad peamiselt laekunud maksutulu edasi andmist erinevatele asutustele ja fondidele.

Näiteks maksti haigekassale sotsiaalmaksu 590,4 miljonit eurot ning töötukassale töötuskindlustusmakseid 91,9 miljonit eurot. Kohalikud omavalitsused said füüsilise isiku tulumaksu 536,6 miljonit eurot ja maamaksu 32,5 miljonit eurot. Kogumispensioni fondidesse kanti 206,1 miljonit eurot.

Tööjõu- ning majandamiskulud moodustavad kõikidest kuludest ja investeeringutest 14 protsenti ehk 674,6 miljonit eurot. Tööjõukulusid on poole aasta peale 396,4 miljonit eurot, millest töötasud moodustavad 368,4 miljonit eurot.

Majandamiskulusid on 278,1 miljonit eurot, millest näiteks hoonete ja rajatistega seotud kulud on 81,2 miljonit eurot, sotsiaalteenused 47,9 miljonit eurot, sõidukite kulud 21,6 miljonit eurot, lähetuskulud 21,5 miljonit eurot ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 19,9 miljonit eurot.

Investeeringud on jäänud mullusega samale tasemele. Neid on tehtud 174 miljoni euro eest, mis on riigieelarve kuludest 3,6 protsenti. See hõlmab valitsuse enda investeeringuid, millele lisanduvad erinevad investeeringutoetused.

Suurimad investeeringud hoonetesse

Enim on investeeritud hoonetesse ja rajatistesse ning neid on tehtud 118,5 miljoni euro eest. Näiteks kasutati sellest 62,8 miljonit eurot riigimaanteede remondiks ja ehituseks ning 6,8 miljonit eurot riigikoolide ehitamiseks. Ülejäänud investeeringud on suunatud eelkõige infotehnoloogiasse ning transpordivahendite, kaitseotstarbelise erivarustuse ja masinate ning seadmete soetamiseks.

2018. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 10,31 miljardit eurot. Kulude ja investeeringute maht on koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 10,83 miljardit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on tänavu planeeritud tulusid 826,7 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti rohkem. Kulud ja investeeringud on suurenenud 929 miljoni euro võrra ehk 9,4 protsenti.

Välistoetused moodustavad tänavuse riigieelarve kogukuludest 1,06 miljardit eurot ehk 10 protsenti. Sellele lisandub 84,9 miljonit eurot riigipoolset kaasrahastamist. Eelarve kasvu mõjutavad nii sel kui ka järgmisel aastal kõige rohkem Euroopa Liidu programmiperioodi 2014–2020 struktuuri- ja investeerimisfondid. Nende osakaal 2018. aasta riigieelarve välisvahendite kogumahust on ligikaudu 80 protsenti.

Likviidusreserv vähenenud 2,9 protsenti

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,14 miljardit eurot. Sellest 697 miljonit eurot oli likviidsusreservis, 28,3 miljonit eurot omandireformi reservfondis ning 412,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis.

2017. aasta lõpu seisuga võrreldes on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht vähenenud 1,5 protsenti ehk 17,6 miljoni eurot ning likviidsusreserv vähenes 2,9 protsenti ehk 21,2 miljonit eurot. Omandireformi reservfond suurenes võrreldes eelmise aastaga 12,9 protsenti ehk 3,2 miljonit eurot ning stabiliseerimisreserv suurenes 0,1 protsenti ehk 0,3 miljonit eurot.

Reservide vähenemist on põhjustanud Euroopa Liidu vahenditest tehtavate kulude väljamaksed, sest Euroopa Liidu vahendid laekuvad Eestile hiljem. Suurem tulude laekumine jääb igal aastal pigem aasta teise poolde. 

Tagasi üles