Kiire kasvuga siidritootjad tõmbavad õunaaiad tühjaks

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jaanihanso Siidrivabriku omanik Alvar Roosimaa

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Viimastel päevadel on sotsiaalmeedia kaudu aktiivselt kodumaiseid õunu asunud koguma üks tuntumaid siinseid käsitöösiidri tootjaid, Jaanihanso Siidrivabrik. Vajadus toorme järele on kasvanud ka kõigil tema peamistel konkurentidel.

«Jaanihanso vajab Eesti õunu!» seisab möödunud pühapäevast Facebookis levival siidritootja üleskutsel, mida esimese ööpäevaga nägi 15 000 inimest. 2013. aastast siidritootmisega tegeleva Jaanihanso omaniku Alvar Roosimaa sõnul plaanib siidrivabrik sel aastal pressida vähemalt 100 tonni õunu.

Kuigi Pärnu- ja Raplamaa piiril tegutsev ettevõte peaks sel aastal saama esimese arvestava saagi ka oma 2015. aastal istutatud maheaiast – kus on üle 5000 õunapuu –, jätkatakse nii sel aastal kui ka edaspidi senist «tavaliste hiliste heade Eesti õunte» kokkuostmist.

«Meie põhimõte on hankida õunad nii lähedalt oma vabrikule, kui vähegi võimalik, aga oleme rõõmsad kõikide Eesti õunte üle,» sõnas siidritootja, kes toodab keskmiselt 100 000 erineva suurusega pudelit aastas ja lisaks ka vaadisiidrit.

Mahud kasvavad kõigil

Seda, et sel aastal kuluvad kõik õunad marjaks ära, kinnitab nii mõnigi teine Pärnumaal tegutsev tootja. «Meil on ka niimoodi, et võiks rohkem olla. Selles mõttes ei ole väga hea õunasaak, ikka juurde on vaja,» rääkis Piesta Kuusikaru talu perenaine Külli Eller. 

Piesta Kuusikaru talu perenaine Külli Eller

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

Kuigi nemad on seni tootnud alkoholivabasid õunajooke – ja eestlastele enim teada oma õunamahla poolest –, siis sarnaselt Jaanihansole on ka nende oma õunaaed veel liiga noor, et saaki anda. «See, et meil oma õuntest ei piisa, ei ole mingi uudis, see on plaanipärane. Puud ei kannagi veel niipalju,» selgitas ta.

Nii ostabki ettevõte enamuse õuntest sisse. Elleri sõnul on näha, et õunasaak on sel aastal piirkonniti erinev olnud. «On teatud kohti, kus on puud lookas ja kõik on tore, ja on kohti, kes väga tugevalt kannatasid kuiva käes,» kirjeldas ta. Kuigi viimase üle kaevatakse palju näiteks Viljandimaal, siis näiteks Piesta Kuusikaru talu lähinaabruses Vändra kandis, on hea saak. 

Tootjal endal õunaaias kastmissüsteemi veel ei ole, võetakse see investeering tõenäoliselt lähiajal ette. «Kui oleks kandeeas aed, siis oleks olnud väga hirmus nädalate viisi seda põuda vaadata,» põhjendas Eller. Kui mullu kogus Kuusikaru talu 36 tonni toorainet, siis sel aastal on eesmärgiks seatud 50 tonni. 

«Praegu oleme intensiivselt tegelenud selle nimel, et endale vajalikud kogused kätte saada. Ongi  vaja olnud ka uusi hankijad otsida ja proovida seniste koostööpartneritega suuremate koguste osas läbi rääkida,» sõnas Eller. Küll aga ütleb ta, et see on loogiline, kui ettevõte on kasvufaasis.

Olukorraks ettevalmistunud

Oma kindlad partnerid on samuti Pärnumaal, 2014. aastast tegutseval Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalul, kes on kindel, et saab selleks eesmärgiks seatud toorme mahu kätte. «Mul on aastate jooksul välja kujunenud partnerid, kellelt me saame õunu osta,» kirjeldas talu omanik Karmo Haas.

Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu omanik Karmo Haas

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Kui mullu kogus siidritootja 30 tonni õunu, siis sel aastal tahetakse vähemalt 40 tonni kokku saada. «Mida aasta edasi, seda lihtsamaks läheb, sest oma aiast hakkab ka saaki juba tasapisi tulema,» lisas Haas. Praegu tuleb siiski veel umbes 80 protsenti toorainest väljaspool talu. Selleks aastaks plaanitud toorme maht peaks andma oma 20 000 liitrit siidrit.

Kuigi kasvufaasis on ka 2015. aastast käsitöösiidrit tootnud ja oma siidritega kõrgeid rahvusvahelisi auhindu võitnud Põlvamaal tegutsev Siidrikoda, siis selle omaniku Sulev Nõmmanni sõnul on nemad tootmismahtude kasvuga oma tegevuses arvestanud. «Meil ei ole sellega küll mingeid probleeme, me kasvatame oma tooraine ise,» kinnitas ta. 

Pea 50 000 liitrit siidrit aastas tootva Siidrikoja omaniku sõnul ei teinud nende õunaaedadele ka põud liiga, kuna kastmissüsteemid on paigas. Pigem ootab neid sel aastal hoopis rekordsaak. «Ma prognoosin, et 200 tonni õunu tuleb meil sel aastal. Seni kõige suurem saak on meil olnud 143 tonni,» sõnas Nõmmann.

Põlvamaal tegutseva Siidrikoja omanik Sulev Nõmmann

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Kuigi terve soe suvi on saagikusele hästi mõjunud, on selle taga valdavalt see, et maikuus ehk tolmeldamise ajal oli juba sama soe kui juulis. Lisaks jõuavad järjest enam noored puud täiskandeikka. «Selle aasta erakordsuse arvele ei saa seda kõike kirjutada. Need on pikaajalised protsessid ja nõuavad aastatepikkust ettevalmistust,» märkis siidritootja.

Tuleb keskmisest parem aastakäik

Jaanihanso Siidrivabriku omaniku Alvar Roosimaa ütleb, et pärast nii päikeselist suve on õuntes ka rohkem maitset kui tavaliselt, mistõttu usub ta, et tulemas on hea õunaveini ja -siidri aastakäik.

«Tagasiside järgi on Eestis taaskord väga hea õuna-aasta, puud on lookas ning inimesed on valdavalt rahul, et nendest midagi kasulikku teha saab,» märkis siidritootja. Ta leiab, et nende vajaminev 100 tonni õunu on kogu Eesti õunatoodangut arvestades võrdlemisi väike kogus.

Alvar Roosimaa Jaanihanso Siidrivabriku õunaaias 2017. aasta kevadel

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

«Eesti on õunamaa, igas aias on õunapuud. Ei ole mingit hirmu, et kunagi soovitud mahtu täis ei saaks,» on Roosimaa veendunud. Tema sõnul viskab juba üks vanem suur õunapuu igal teisel aastal paarasada kilo õunu maha.

Kuigi Eesti siidriturg on muu Euroopaga võrreldes väga väike (moodustab 0,7 protsenti), on tegemist elaniku kohta ühe suurima siidrituruga Euroopas. Eesti jääb alla üksnes peagi EList lahkuvale Suurbritanniale. 

Suuremad Eesti käsitöösiidri tootjad on Siidrikoda, Jaanihanso, Tori Jõesu Siidri- ja Veinitalu, Peenjoogivabrik Nudist ja Citycider. Siinsete siidritootjate aastane tootmismaht jääb keskmiselt 30 000 kuni 50 000 liitri vahele ning aastakäive 75 000–300 000 euro vahele.

Maailma siidrituru suurus oli 2016. aastal 10,027 miljardit eurot ning aastaks 2023 prognoositakse kasvu 15,3 miljardi euroni. Üleilmset siidriturgu valitseb Euroopa, kelle toodang moodustab üle poole siidrituru mahust.

Tagasi üles