Uudisteagentuurid süüdistavad Google’it uudiste «rüüstamises» (1)
4. september 2018, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/17/11255545t1h2d67.jpg)
Euroopa suurimad uudisteagentuurid süüdistasid teisipäeval Google'it ja Facebooki neilt uudiste tasuta «rüüstamises», ärgitasid veebihiide andma meediale suuremat osa uudiste tasuta jagamisest saadud tulu ja kutsusid Euroopa Parlamenti muutma Euroopa Liidu andmekaitseseadusi.
Umbes 20 uudisteagentuuri tegevjuhid ärgitasid europarlamenti täiendama ELi autoriõiguste seadusi, et aidata paigata «groteskset tasakaalutust». Agentuuride seas on Agence France-Presse, Briti Press Association, Saksa Deutsche Presse-Agentur, Rootsi TT, Soome STT, Belgia Belga ja Austria APA.
See, kuidas «internetihiiud rüüstavad uudismeedia sisu ja nende reklaamitulu on oht nii tarbijatele kui demokraatiale», kirjutavad tegevjuhid.
Europarlamendi saadikud asuvad nüüd septembris arutama uut autorikaitseseadust, mis sunniks veebihiide maksma rohkem loomingulise infosisu eest, mida nad kasutavad oma platvormidel. Sellise loovsisu hulka kuuluvad muu hulgas uudislood, muusika ja filmid.
Seaduseelnõu esimene visand lükati juulis tagasi. Sellistele seadustele on vastu nii USA tehnoloogiafirmad kui ka internetivabaduse edendajad, kelle hinnangul tõstaks suurem autorikaitse tarbijahindu.
Tegevjuhid argumenteerivad avalduses, et internetihiidudel on piisavalt raha kasutatud meedia eest tasumiseks.
Samas rõhutasid nad, et «see, millest me tegelikult räägime, on õiglase tasumise (kohustuse) kehtestamise neile, kes on uudistelt röövinud». «Vaba Euroopa pressi ja demokraatlike väärtuste nimel peaksid ELi saadikud liikuma edasi autoriõiguste reformiga,» lisasid nad.
Avaldus on meediagruppide ja artistide uus katse lobistada europarlamendi saadikuid, kes valmistuvad uueks hääletuseks 12. septembril.
Heitluse keskmes on kaks artiklit kavandatavas seaduses.
Esimene neist on artikkel 13, mis annaks õiguse anda kohtu alla platvormid nagu YouTube, kes kasutavad autorikaitse all loomingut selle looja heakskiiduta. Sellega tahetakse tagada, et loomingu omajad saaksid tasu oma töö eest.
Teine on artikkel 11, mis looks niinimetatud autoriõigusega kaasneva õiguse. See tähendaks, et päevalehed, ajakirjad ja uudisteagentuurid peavad saama tasu, kui Google või teised veebilehed viitavad lingiga nende lugudele või uudistele.
Kriitikud argumenteerivad, et reform päädiks täieliku tsensuuriga internetihiidude platvormidel, sest probleemid autoriõigustega oleksid liiga suured ning pärsiks uut loometööd platvormidel nagu YouTube.