Statistikaamet: Narva jääb mõistatuseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Narva. Kreenholmi tehased.

FOTO: Eero Vabamaegi /

Statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Jaan Õmblus leidsid, et kuigi Narvas on paljud asjad paremaks läinud – ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad –, jääb piirilinn meile ka edaspidi mõistatuseks.

Statistikaameti andmetel on Narva elanikkond küll pidevalt langenud, mullu näiteks 1033 elaniku võrra, kuid inimeste keskmised sissetulekud on kümne aasta jooksul kasvanud pea kaks korda.

Kuigi 20 ja enama töötajaga ettevõtteid on Narvas viimase kümnendi jooksul vähemaks jäänud, suudab väiksem arv ettevõtteid väiksema hulga töötajatega luua pea sama palju lisandväärtust.

Sõstra ja Õmblus märkisid, et Narvas ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad, kuid ikkagi inimesed lahkuvad. «Võib-olla on lahkumine teatud inertsiga protsess – inimesed ei ole Narva paranevat eluolu veel tajunud, või on lahkumisplaanid varem tehtud ning Narva tõus ei ole plaane kummutanud.»

«Nii või teisiti on Narva oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist. Narva on Eesti jaoks unikaalne ning on väga hea, kui linn oma täit potentsiaali suudab rakendada,» märkisid analüütikud.

Siiski jääb Narva mõistatuseks ka edaspidi, leidsid nad. «Ilmselt läheb veel aega, enne kui me täiel määral hoomame seda, mis ikkagi seda linna käivitab ja milline on ikkagi valem selle linna kogupotentsiaali käivitamiseks.»

Pikemat analüüsi Narva kohta loe statistikaameti kodulehelt.

Tagasi üles