Graafik: Eesti hinnatõus Ameerika mägedel
4. september 2018, 09:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavune hinnatõusu tempo on kasvanud 3,5 protsendini ning tarbijale näib, et see on pidev. Ajalukku kiigates avaneb siiski kirevam pilt.
Eesti hinnatõusu graafikut vaadates meenuvad esimesena pigem Ameerika mäed. Kord hoogsalt üles, siis järsult alla. Statistikaameti andmetest selgub, et on olnud aastaid, kus tarbijahinnaindeks on koguni langenud.
Siiski, sajandi algusest on hinnatõus Eestis olnud Euroopa Liidu keskmisest kiirem. Nii teatas Eurostat esmaspäeval, et Eesti tarbijahinnad kasvasid 2017. aastal alates sajandivahetusest 79,5 protsenti ehk kaks korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Euroopa Liidus tervikuna kasvasid tarbijahinnad 17 aastaga 36,5 protsenti, seejuures oli kõrgeim kasv 257 protsenti Rumeenias. Eesti jäi 79,5 protsendi juures Euroopas viiendaks. Läti jäi 86,7 protsendi juures kolmandale kohale.
Eesti oli Euroopas esirinnas pea kõigis sektorites, eranditeks on transport, kus 39,7 protsendine kasv jäi napilt alla liidu keskmisele 41,2 protsendile; telekommunikatsioon, kus hinnad odavnesid 29,3 protsenti võrreldes keskmise 21,7-protsendise deflatsiooniga; ja haridus, kus Eesti 12,6-protsendine kallimine oli kiirem vaid Rootsi 9,5 protsendist ja oluliselt väiksem kui liidu keskmine 91,2 protsenti.
Alkoholi ja tubakakaupade puhul on hinnad Eestis 17 aastaga tõusnud 147,2 protsenti. Seejuures jäi kallinemine alla Lätile, kus kasvuks oli 188,4 protsenti. Kaugelt kõige enam kallinesid need kaubad aga Rumeenias, suisa 726,5 protsenti. Teisel kohal oli Rumeenia 408,8 protsendiga, samas kui Eesti jäi kuuendaks. Kõige vähem kasvasid alkoholi ja tubakahinnad – 35,8 protsenti – Soomes.