Simson kiitis Eesti elektri lahti ühendamist Venemaast (2)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Foto: Mihkel Maripuu

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles esmaspäeval kohtumisel Euroopa Komisjoni energiavoliniku Arias Cañetega, et Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga paistab talle hea lahendus.

«Me saame sünkroniseerimise puhul aktsepteerida lahendusi, mis tagavad tarbijatele kõrge varustuskindluse ega too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Täna saame uuringu esialgsete tulemuste põhjal öelda, et need eeldused on võimalik saavutada. Lõpliku kinnituse sellele peavad andma Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid koostöös ENTSO-E-ga,» sõnas minister.

Tema sõnul liiguvad riigid vastavalt juunis Baltimaade ja Poola valitsusjuhtide ning Euroopa Komisjoni presidendi kokkulepitud poliitilisele teekaardile. Vastavalt kokkuleppele keskendus suvel tehtud uuring perspektiivikaimale lahendusele, milleks on Baltimaade sünkroniseerimine ühe vahelduvvoolu ja täiendavalt rajatava alalisvoolu kaabli abil.

Peagi kohtuvad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid, et suvel valminud uuringule hinnang anda. Juhul kui uuringu tulemused süsteemihaldurite poolt heaks kiidetakse, koguneb septembri keskel Balti elektriturgude ühendamise plaani (BEMIP) töörühm, kus tutvustatakse uuringu tulemusi. Juhul kui BEMIP töörühm uuringu tulemused heaks kiidab, on võimalik Baltimaade sünkroniseerimisprojekti järgmiste otsustega kiiresti edasi liikuda. Sünkroniseerimise projekti indikatiivne tähtaeg on 2025. aasta.

Cañete rõhutas Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrkude sünkroniseerimise olulisust Kesk-Euroopa sagedusalaga ning kinnitas jätkuvat toetust projektile. Sünkroniseerimine Euroopa energiasüsteemiga tagab MKMi sõnul Eestile parema pikaajalise elektri varustuskindluse ja –julgeoleku ning vähendab meie sõltuvust kolmandatest riikidest.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles