Laenuraha peaks muutuma odavamaks
4. november 2011, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 150 000 Eesti perele tuli eile väike rõõmusõnum – tänu Euroopa Keskpanga üllatuslikule otsusele langetada baasintressi peaks tänasest hakkama alanema ka eluasemelaenuvõtjatele väga tuttav kuue kuu Euribor.
Üllatuslik oli samm seepärast, et 31. oktoobril ameti maha pannud Euroopa Keskpanga endine president Jean-Claude Trichet ajas väga konservatiivset intressipoliitikat.
Ajal, mil USA keskpank viis läbi nn rahapoliitika kvantitatiivset lõdvendamispoliitikat ehk piltlikult öeldes rahatrükki ning Euroopa lõunariikide võlakirjade intressid kerkisid üha kõrgemale, tõstis Euroopa Keskpank tänavu juulis baasintressi 0,25 protsendipunkti, 1,50 protsendini.
Eile kolmandat päeva ametis olnud uus president Mario Draghi haaras aga härjal sarvist ning esimesel tema juhitud nõukogu koosolekul otsustas keskpank alandada baasintressi 0,25 protsendipunkti, 1,25 protsendile.
Ootamatu oli otsus ka seetõttu, et inflatsioon on eurotsoonis kolm protsenti, aga Euroopa Keskpanga üheks peamiseks ülesandeks on selle hoidmine alla kahe protsendi. «Super-Mario (Draghi hüüdnimi – toim) haaras kohe initsiatiivi,» kommenteeris otsust ING analüütik Carsten Brzeski.
«Tegemist on julge otsusega,» lisas investeerimisfirma IHS Global Insight Euroopa turgude peaanalüütik Howard Achi, kes prognoosis veerandprotsendilist intressikärbet ette. «Ta ei karda teha julgeid otsuseid, mis on praegustes tingimustes väga vajalik.»
Draghi ütles eilsel pressikonverentsil: keskpank näeb, et aeglane majanduskasv liigub aasta lõpuks kergesse langusesse ning panga prognooside kohaselt langeb euroala inflatsioon järgmisel aastal alla kahe protsendi. See annab aga võimaluse intresse veel kord kärpida.
Investeerimispanga JP Morgan analüütik Davied Mackie ütles Reutersile, et tõenäoliselt järgneb uus intressikärbe juba detsembris ning on selge risk, et järgmisel aastal langeb baasintress alla ühe protsendi.
Tuleb muidugi lisada, et risk on see eelkõige tulevastele hoiustajatele, laenumaksjatele aga pigem kergendus.