Eurotsooni võlakriis ärritab üha rohkem ühisraha kasutavate riikide valijaid. Värske Financial Times/Harrise küsitlus näitab, et kodanikud kardavad üha enam euro mõju pärast igapäevaelule ja majandustegevusele.
Euroopa valijad näevad euros halba mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaal ja Itaalias on enam kui pooled vastanutest seda meelt, et euro mõjutab nende elu negatiivselt. Veelgi rohkem on selliseid prantslasi ja itaallasi (vastavalt 59 ja 62 protsenti), kes kardavad negatiivse mõju pärast oma riigi majandusele.
Hispaanias, kus sotsialistlikul valitsusel seisab ees kaotus 20. novembriks määratud varajastel valimistel, muretseb euro halva mõju pärast majandusele 66 protsenti vastanutest. Euro igapäevaelu pärssivat mõju kardab viimase, oktoobris tehtud küsitluse valguses 46 protsenti hispaanlastest – veebruaris oli vastav protsent 42. Euro head igapäevamõju uskuvate hispaanlaste osakaal langes 16 protsendi juurest vaid 13 protsendi peale.
Töötuse kasvu hirm oli kõige suurem Hispaanias. Tööst ilmajäämist kardab iga viies hispaanlane, Prantsusmaal ja Itaalias on vastav protsent vaid 12, Saksamaal 7.
Saksamaal võib täheldada negatiivse majandusmõju hirmu kasvu, 42 protsendi juurest 46 peale. Positiivset mõju usuvad stabiilselt 26 protsenti sakslastest. Igapäevaelu pärast euroga muretsevad sakslased aga teistest suurematest tsoonikaaslastest vähem: veebruaris 36 protsenti, oktoobris 38 protsenti.
Samas oli neljas suurimas euromajanduses – Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias – enamik inimesi seisukohal, et eurost loobudes läheks asi hullemaks, kui seda edasi kasutades.
Saksamaa puhul on erinevus väike: 38 protsenti arvab, et eurotsoonist lahkudes läheks hullemaks, 36 protsenti leiab, et paremaks. Veebruariga võrreldes oli tulemus täpselt vastupidine.
Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias oli vahe suurem. 48 protsenti hispaanlastest usub, et ühisrahata oleks hullem, 32 protsenti, et parem. Itaallaste protsendid on vastavalt 49 ja 28.
Brittide küsitlemine – mis toimus eraldi – näitas, et euroga ühinemise vastu häälestatud kodanike osakaal on järsult tõusnud: veebruarikuise 69 protsendi juurest 76 protsendi peale. Pooldajate protsent kukkus 10 juurest 8 peale.
Saksa valijate jaoks on muretsemine eurokriisi pärast saanud prioriteediks. Ajakirja Stern poolt tellitud Forsa uuring näitas, et enamus – 50 protsenti 39 vastu – ei tahaks, et kantsler Angela Merkel võidaks järgmised valimised aastal 2013. Sama küsitlus näitas, et 46 protsenti valijaist ei ole rahul viisiga, kuidas kantsler kriisiga tegeleb. 42 protsenti olid rahul.
Prantsusmaal on euro populaarsus kergelt kasvanud. Sellest ei ole aga lõiganud kasu president Nicolas Sarkozy, kes maikuus tagasi presidendiks pürgib. Sarkozy rõhub tarmukalt kõikehõlmava eurokriisi lahenduse peale, et parandada seisu sotsialisti François Hollande’i suhtes, kes peaks praeguste ennustuste kohaselt saama 60 protsenti häältest.
Kriis on juba kukutanud ametisolevad valitsused nii Iirimaal kui Portugalis. Ka Sloveenias kaotas valitsus EFSFi võimenduse hääletuse keeristes parlamendienamuse ja pidi kuulutama välja varajased valimised.
Hollandi valitsus näib samuti olevat kaotanud oma euromeelse enamuse parlamendis, kuna tempokalt toetust kaotav opositsiooniline Tööpartei teatas otsusest edasisi abipakette enam mitte toetada – samuti mitte seda, mis lepiti kokku möödunud nädalal.
Copyright The Financial Times Limited 2011.