Ross: referendumi «ei» võib tähendada Kreekale finantskarantiini
Vaata ERR.ee videot!

Kreeka ametiühingute kärpekavade vastane 48-tunnine streik. Meeleavaldused muutusid vägivaldseteks ja vandaalitsevateks.

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross leidis, et kui Kreeka referendumil tuleb «ei» Euroopa partneritega sõlmitud kokkulepete täitmisele, on fundamentaalseim küsimus Kreeka finantsilises karantiinis, et sealt tulev segadus ei leviks ülejäänud Euroopasse.

«Ühisraha jääb kindlasti püsima ka siis, kui Kreeka maksejõuetus osutub mingeil põhjuseil vältimatuks, kui Kreeka peab euroalast lahkuma, aga Kreeka maksejõuetus mõjutab eelkõige nende riikide pangandussektorit, mis on Kreekale laenanud,» selgitas riigikantselei strateegiabüroo juht Keit Kasemets ETV saates «Foorum».

«Pole võimalik, et Kreeka ütleb, et ei, me ei vii reforme ellu, sest neil saab lihtsalt raha otsa varsti, nad peavad midagi tegema, midagi muutma,» rõhutas Eesti Panga asepresident Madis Müller.

«Pakun küll, et kui referendumile panna küsimus, kas jääda edasi eurotsooni, tuleks «jah»-otsus kindlasti,» leidis Marfin panga juht Riho Rasmann, kelle hinnangul on aga kreeklastel viimaste aastatega tekkinud pessimism oma riigi valitsejate suhtes. «Ei tähendab Kreekale hulga hullemat olukorda, kui nad praegu selle ei peale mõeldes ette kujutada suudaksid.»

Esimesele saateküsimusele, kas Kreeka peaks lahkuma euroalast?, vastas jaatavalt 90,1 ja eitavalt 9,9 protsenti 353 saatesse helistanust. Teisele saateküsimusele, kas Euroopa ühisraha jääb püsima?, vastas jaatavalt 35,4 ja eitavalt 64,6 protsenti 398 saatesse helistanust.

Tagasi üles