Silvio Berlusconi on suure surve all ja karmi valiku ees: teostada kiirkorras tõotatud reformid või astuda tagasi ja teha ruumi rahvusliku ühtsuse valitsusele – enne, kui Itaalia laenukulud lendavad üle jõu käivatesse kõrgustesse.
Itaalia turult tuleb tugevat kõrbelõhna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste Itaalia riigivõlakirjade tootlused tõusid eile 6,3 protsendini, püüdes praktiliselt kinni augustikuise taseme, mis käivitas Euroopa Keskpanga võlakirjaostude kampaania avaturul.
Itaalia riigivõlg on 120 protsendi piirimail sisemajanduse kogutoodangust.
Analüütikud ütlesid, et EKP – esmakordselt itaallase Mario Draghi taktikepi all – sekkus eile taas jõuliselt turgudele. Nad selgitavad aga, et Itaalia ei saa enam kaua sellise toetusega arvestada, mis aga tähendab, et kui tootlused hakkavad lähenema 7 protsendi piirile, võib riik jääda turgude ukse taha.
Tootluste vahe Saksa omadega venis 455 baaspunkti peale, mis on uus euroajastu tippmark. Milano börs kukkus samal ajal üle 6 protsendi, ränga surve alla sattusid Itaalia pangad.
Berlusconi kutsus eile õhtul olukorra hindamiseks kokku valitsuse kriisikoosoleku.
Enne seda teatas valitsus, et tegutseb lubatud reformide rakendamisel «otsustavalt, karmilt ja kiiresti». Sedasama kinnitas Saksa kantslerile Angela Merkelile telefonitsi ka peaminister isiklikult – Itaalia üritas iga hinna eest rõhutada kontrasti Kreekaga, mis EL-IMFi abipaketi tingimused referendumile pani.
I
taalia peamine tööandjate lobigrupp Confindustria ja pangandusliit ABI kordasid oma nõudmist: Berlusconi tegutsegu kiiresti või astugu tagasi.
«Aeg on otsas. Meil tuleb peatada see verejooks, enne kui kaotame lõplikult turgude ja rahvusvahelise kogukonna usalduse,» seisis nende ühisavalduses.
Organisatsioonid kutsusid valitsust koheselt teostama Euroopa Keskpanga poolt 5. augustil ja Euroopa Ülemkogu poolt viimasel tippkohtumisel esitanud nõudmisi: teostada pensionireformid; vabastada tööturg; tuua tööturule rohkem naisi ja noori; viia läbi maksureformid.
Kui Berlusconi ei saavuta parlamendis nimetaud reformide teostamiseks vajalikku konsensust, peab ta «tegema oma järeldused ja tegema seda kiiresti, Itaalia huvides», ütleb pressiteade.
«EKP hakkas võlakirju üles ostma kolm kuud tagasi. Mida valitsus õieti mõtleb? Kui kaua loodavad nad vaid lubada ja mitte tegutseda?» küsis Mizuho Internationali analüütik Euroopas Riccardo Barbieri.
Oma nõudmist, et Berlusconi tagasi astuks, kordasid ka opositsiooniparteid, mis ühtlasi pöördusid president Giorgio Napolitano poole palvega määrata otsekohe ametisse uus valitsus. «Me juhime tähelepanu, et kõlanud on tormihoiatus ning poliitiliste muutuste vajadus on ülimalt pakiline, minutite küsimus,» ütles vasaktsentristliku Demokraatliku partei sekretäri asetäitja Enrico Letta.
Napolitano sekkumine pole aga tõenäoline, kui Berlusconi just parlamendis usaldushääletust ei kaota või vabatahtlikult tagasi ei astu.
75-aastane peaminister on korduvalt suutnud demonstreerida, et ta koalitsiooni alalhoiuinstinkt on piisavalt tugev parlamendis vastupidamiseks, lahkmeel aga liialt suur mõtestatud seaduste sepistamiseks.
Tulemuseks on turge nõrgestav halvatus, mis venib juba kuid – kuigi kohene katastroof suudeti välistada septembrikuise kasinuspaketiga, mis peaks kaotama eelarvepuudujäägi aastaks 2013.
Copyright The Financial Times Limited 2011.