Kreeka peaminister kuulutas ootamatult välja referendumi teise ELi abipaketi üle – vähem kui nädal pärast selle vaevarikast kokkuleppimist euroliidu tippkohtumisel.
Papandreou pani abipaketi referendumile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
George Papandreou tegi oma otsuse teatavaks eile õhtul oma sotsialistliku Pasok partei parlamendiesindajate koosolekul, kuupäeva ta paika ei pannud.
«Meil on usku oma kodanikesse, me usume nende tarkusesse ja seetõttu ka nende otsusesse,» ütles Papandreou, olles ühtlasi tõrjunud tagasi mõnede sotsialistide üleskutse korraldada varajased valimised. «[Abipaketi] kokkulepet peaksid toetama kõik poliitilised jõud riigis. Ka kõik kodanikud teevad seda, kui neid on täielikult informeeritud.»
Peaministri samm süvendas muret, et Kreeka pingestatud sisepoliitika on väljumas kontrolli alt. Rahva raev avaliku sektori koondamiste ja maksukergituste üle kasvab, streigid ja vägivaldsed meeleavaldused on saanud Ateena ja teiste linnade lahutamatuks osaks.
Referendum pani helisema häirekellad Brüsselis, Pariisis ja Berliinis. Oli ju Papandreou kinnitanud kolmapäevasel tippkohtumisel, et Kreeka on täis otsustavust jätkata kindlal reformikursil.
Üks kõrge ELi ametnik ütles Financial Timesile, et Papandreou oli näinud tippkohtumisel abipaketi üksikasjade arutamisel välja endassetõmbunud ja tõrges, kuid referendumit ei oleks osanud oodata keegi. «See oli välk selgest taevast,» ütles ametnik.
«Seda ei oodanud küll keegi,» ütles ta. «Ilmselt usub Papandreou, et see [referendum] on ainus viis, kuidas see [abipakett] läbi suruda.»
«Pidades silmas vastutustundetut opositsiooni, mis lubab Kreeka valijatele kuu taevast alla tuua, on väga raske ette kujutada, et seda referendumit võita oleks võimalik,» ütles konsultatsioonifirma Re-Define’i juht Sony Kapoor. «Demokraatia seisukohast on otsus hea, kuid ilmselt ajab ta eurokriisi hullemaks, kuna tekitab praeguses hapras keskkonnas veelgi enam ebakindlust.»
Teade on juba jõudnud raputada allapoole nii eurot (enam kui 2 protsenti dollari suhtes) kui aktsiaid – investorid kardavad, et vihased Kreeka valijad lükkavad suure vaevaga kokkuklopsitud plaani rööbastelt. S&P 500 indeks lõpetas päeva 2,5 protsenti all – oktoobri kõige järsem päevane kukkumine.
Pühapäeval avaldatud arvamusküsitluse valguses on enam kui 60 protsenti kreeklastest uue abipaketi tingimuste vastu, mis tooks kaasa täiendavad 100 000 koondamist kolme aasta jooksul ja suured pensionikärped.
Tõenäoliselt tuleb hääletus jaanuaris, kui Kreeka võlakirjade hoidjad peaksid kirjutama alla vabatahtlikule 50-protsendilisele «pügamisele», mille üksikasju Rahvusvahelise Finantsinstituudiga veel läbi räägitakse.
Üks Ateena pankur ütles: «Peaministri otsus teeb murelikuks. See võib kogu protsessi uppi lükata – veel enne, kui see õieti käima on läinud.»
Ühtlasi kuulutas peaminister, et sel nädalal tuleb referendumi ettepaneku kinnituseks valitsuse usaldushääletus. Enne seda on kavas veeta kolm päeva, väideldes Kreeka süvenevate majandus- ja sotsiaalprobleemide üle.
Konservatiivist opositsioonijuht Antonis Samaras mõistis ettepaneku otsekohe hukka, väites, et referendum «pole väljapääs».
«Ainus võimalus on valimised. Ja paluda, nagu ka Iirimaa ja Portugal seda teevad, vajalikke muudatusi abipaketi leppesse,» lisas ta, viidates teiste «paketimaade» hiljutistele palvetele.
Papandreou ütles käesoleva aasta alguse poole, et võib Kreeka poliitilise süsteemi reformid referendumile panna, kuid on välistanud rahvahääletuse suhete osas eurotsooniga. Paljude parteiametnike sõnutsi oli meelemuutus neile šokiks. «Järjekordne tagasilöök niigi ebakindlas olukorras,» ütles üks neist.
Copyright The Financial Times Limited 2011.