Swedbank: majanduskasv on laiapõhjaline

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Swedbank

FOTO: Mailiis Ollino

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti majanduskasv laiapõhjaline ning majandus on heas tasakaalus ja tugev.

«Majanduse reaalkasv oli võrdlemisi laiapõhjaline – nagu ka varasematel kvartalitel, andsid suurima panuse ehitus, töötlev tööstus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning transpordi- ja ITK-sektorid. Ehituse tegevusala on tugeva kasvuga olnud juba kümme kvartalit järjest. Sel aastal on ehituse kasvu panustanud rohkem hooneehitustööd. Kui ettevõtlusstatistika näitab töötleva tööstuse tootmismahu kasvu aeglustumist, siis rahvamajanduse arvepidamises on töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasv viimasel neljal kvartalil hoopis kiirenenud. Põhjuseks on selle tootmisharu toodangu kiirem kasv võrreldes tootmiskuludega ja muud metoodilised erinevused,» ütles Mertsina pressiteate vahendusel.

«Meie prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 3,5 protsenti ning järgmisel aastal 3,2 protsenti. Kuigi tegemist on kasvu aeglustumisega, püsib majandus vähemalt lähiajal heas tasakaalus ja vastupidav – meie prognoosi põhisstsenaariumi järgi jääb jooksevkonto ülejääki ja riigirahandus on tugev. Eesti kodumajapidamiste finantsseis on üle aegade parim – neil on õnnestunud koguda sääste, mistõttu peaksid nad paremini tulema toime ka raskematel aegadel,» märkis Swedbanki peaökonomist.

Töötleva tööstuse kasvu toetab Mertsina sõnul jätkuvalt tugev välisnõudlus – kaupade eksport suurenes aastases võrdluses 5 protsenti. «Transpordisektori kasvu panustasid enim sadamateenused, laondus ja muud transporti abistavad tegevusalad. Seda näitab ka juba pikemat aega kestnud teenuste ekspordi ja impordi tugevad kasvunumbrid  - teises kvartalis vastavalt 8 protsenti ja 11 protsenti,» lisas ta.

Hulgi- ja jaekauvandus on languses juba neli kvartalit järjest, kuid samas kasvab eratarbimine võrdlemisi tugevalt. Mertsina hinnangul on selle põhjuseks viimastel aastatel kaupade osakaalu vähenemine inimeste tarbimiskulutustes. «Teenuste osakaal on aga tõusnud. Samas tuleks arvestada, et ka hinnakasv ja suurem säästmine pidurdavad tarbimist. Nominaalpalgakasv on järgmisel aastal küll jätkuvalt tugev, kuid netopalga reaalkasv aeglustub. Lähiaastateks prognoosime mõõdukat, ligikaudu kolmeprotsendilist eratarbimise kasvu,» sõnas ta.

«Investeeringud olid nii esimeses kui ka teises kvartalis languses. Osaliselt on languse põhjustajaks ettevõtetesektori investeeringutes tekkinud baasefekt eelmise aasta esimesel poolel – siis tehti suured investeeringud transpordivahenditesse. Käesoleva aasta teisel poolaastal sellise baasefekti mõju väheneb ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka paremaid tulemusi näitama,» ütles Mertsina.

Valitsemissektori ja majapidamiste investeeringud teises kvartalis aga suurenesid. «Kuigi valitsemissektori investeeringute kasv peaks sel ja järgmisel aastal aeglustuma, on möödunud aastal järsult suurenenud investeeringud tõstnud sektori investeeringute taset ning selle sektori investeeringute osakaal SKP suhtes peaks lähiajal isegi tõusma,» märkis Mertsina.

Samas on koguinvesteeringud SKP suhtes langenud vähemalt Eesti taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele, mis tähendab Mertsina sõnul pikemas ettevaates madalamat potentsiaalset majanduskasvu. «Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga suurendab vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali,» lisas ökonomist.

«Kuna meie prognoosi järgi tööhõive kasv paari aasta pärast peatub, jäävad majanduskasv ja konkurentsivõime järjest enam sõltuma tootlikkuse kasvust. Paraku on aga tööjõu tootlikkuse kasv viimastel kvartalitel aeglustunud. Tööjõu kulu kasv toodangu suhtes on pigem ülespoole liikunud, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist,» ütles Mertsina.

Välisnõudlus Swedbanki prognooside kohaselt mõnevõrra nõrgeneb. «Kuigi Eesti eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime halveneb, kompenseerib seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida,» lausus Mertsina.

«Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal mitmete meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel viimase kümne aasta jooksul tõusnud. Samuti on ettevõtted oma hinnapõhise konkurentsivõime langust kompenseerinud väiksemate kasumitega,» ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eesti majandus kasvas teises kvartalis 3,7 protsenti, jooksevhindades oli teise kvartali sisemajanduse koguprodukt kokku 6,4 miljardit eurot. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kokku 1,4 protsenti.

Samuti revideeris statistikaamet eelmiste aastate SKP statistikat, mille tulemusena suurenes Eesti SKP ligi 3 protsendipunkti võrra varasemate arvutustega võrreldes enam.

Tagasi üles