Eesti Panga karm hinnang: riik tegi vea, kui majandust stimuleeris

Riik on viimasel ajal palju ehitanud, mis tõrjub turult välja aga erasektori tellimusi, leidis Eesti Pank. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles otse välja, et Jüri Ratase valitsus tegi vea, kui otsustas möödunud aastal riigieelarve kaudu majandusse raha juurde panna, tõrjudes niimoodi erasektori tegijaid turult välja.

Oja toetus oma hinnangul täna avaldatud statistikale, mille kohaselt korrigeeris statistikaamet 2016. ja 2017. aasta majanduskasvu pea 3 protsenti ülespoole. See toetab tema sõnul hinnangut, et Eesti majanduses on kõrgkonjunktuur kestnud juba mõnda aega.

«See tähendab, et täiendav majanduse stimuleerimine eelarveliste meetmetega 2017. aastal oli viga. Kuna riik ja erasektor konkureerivad samade ressursside pärast, võib majanduse riigipoolne hoogustamine headel aegadel tõrjuda välja erasektori projekte, mida on vaja pikaajalise kasvu toetamiseks. Tõenäoliselt oleks ka tööjõupuudus ettevõtjatele väiksem probleem, kui valitsus poleks majandust stimuleerinud,» ütles ökonomist.

Oja möönis, et ehkki tänavu teise kvartali majanduskasv 3,7 protsenti on aeglasem kui möödunud aastal, ületab see jätkuvalt Eesti majanduse pikaajalist kasvuvõimet.« Seni on kiiret kasvu toetanud elanike suurem tööturul osalemine ja hõive kasv, kuid tootlikkuse kasv on aeglane. Teises kvartalis kasvas tööjõu tootlikkus vaid ühe protsendi. Kuna Eestis on tööturul osalemise määr teiste Euroopa riikidega võrreldes juba üsna kõrge, pole tõenäoline, et hõive kasv saab pikemas perspektiivis samamoodi jätkuda. Kui tootlikkuse kasv ei kiirene, ootab majandust ees kasvu aeglustumine.»

Tootlikkuse kasvuks on vaja investeeringuid. Värskeimad SKP andmed aga näitavad, et ettevõtete investeeringud on vähenenud. «Samas peaksid head ajad majanduses investeeringute kavu igati soosima. Investeeringute langus võib osalt tuleneda asjaolust, et riigi tellimused, aga ka kiirelt kasvanud elamuehitus on tõrjunud turult välja ettevõtete tellimusi. Samas ei ole see tõenäoliselt ainus ettevõtete investeeringute languse põhjus, sest vähenenud on ka investeeringud majanduses tervikuna,» kirjutas Oja.

Samas ei välistanud Eesti Panga majandusanalüütik ka seda, et ettevõtete investeeringud on lihtsalt alahinnatud. «SKP revisjon, mis tõstis 2016. ja 2017. aasta SKPd pea 3 protsenti võrra, tõi kaasa ettevõtete investeeringute andmete ulatusliku ülespoole revideerimise,» selgitas Oja.  

Tema sõnul kätkeb SKP andmete korduv samas suunas tagantjärgi korrigeerimine ja SKP esialgne alahindamine ohtu, et majanduspoliitilised otsused toetuvad valele alusele ja löövad majanduse tasakaalust välja. «Seetõttu tuleb parandada statistiliste hinnangute täpsust ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel lähtuda põhjalikumast analüüsist,» lõpetas Oja.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes tänavu teises kvartalis 3,7 protsenti. Kasvu vedas eeskätt ehitussektor.

Teises kvartalis oli SKT jooksevhindades 6,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4 protsendi võrra, teatas statistikaamet.

Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1 protsendi jagu. Tänu veidi aeglustunud palgakasvule aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3 protsenti.