Vaenulik poliitika: Venemaa pressib eestlased uuelt siiditeelt välja
Oluliselt täiendatud kell 12.32

  • Popov: Venemaa tõrjub Hiina rongide pääsu Eestisse tehniliste ettekäänetega.
  • Läbimurde saavutamiseks tuleb Hiina rongi töösse kaasata Venemaa ettevõtjaid.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee.

FOTO: Liis Treimann

Venemaa Raudteed jättis kinnitamata septembris Eestisse oodatud kaubarongide sõidugraafiku, mis nurjas Eesti logistikafirmade liitumise Hiina nn uue siiditee äriprojektiga.

„Venemaa Raudteed üritab takistada Hiina kaubarongide liikumist Eestisse, kuid see pole pikaajaliselt võimalik, sest rahvyusvahelised lepingud ei võimalda kolmandatest riikidest pärit transiiti piirata,“ ütles Eesti Raudtee juht Erik Laidvee. „Nad lihtsalt ei kinnita rongide sõidugraafikuid.“

Praeguste Venemaa ja Hiina ühiste sõjaväeõppuste foonil tundub Laidvee sõnul vähetõenäoline, et Eesti suunalise raudteeveo blokeerimine võiks kaua kesta. „Pole võimalik, et nad oma sõprade ja liitlaste eksporti saavad kuigi kaua takistada. Me saame need rongid käima,“ lisas Laidvee.

Eesti juhtiva konteinerterminali Transiidikeskuse hinnangul pole võimalik, et Venemaa Raudteed keelab otsesõnu transiidi läbi Eesti, mis oleks seadusevastane. Transiidiplaanidest keeldumiseks leitakse terminali juhi Vladimir Popovi sõnul tehnilised ettekäänded nagu näiteks marsruutide ülekoormatus.

„Kellelegi pole saladuseks peamised põhjused: esmalt poliitilised ja seejärel majanduslikud, sest  Hiina rongid sõidaksid sama edukalt Loode-Venemaa sadamatesse,“ rääkis Popov. „Siit tulenevad ka lahendused. Poliitiliste suhete parandamine kujutab endast mitmetahulist ja väga pikaajalist ülesannet, kui see üldse seisab päevakorras. Teine lahendus on Venemaa raudteeoperaatorite kaasamine Eestit oodatavalt läbivasse transiidiärisse.“

Venekeelne portaal Rubaltic kirjutas eile, et Venemaa Raudteed eelistab suunata Hiina transiitkaupasid Läänemerel asuvasse Ust-Luuga sadamasse. Samas lisas portaal, et Balti riikide praeguse välispoliitiklise kursi jätkudes peavad need riigid Venemaad läbiva Hiina transiidi ära unustama.

Augusti keskel võttis Eesti Raudtee  oma sõiduplaanidest välja augustiks kavandatud kolm Hiina rongi, sest väidetavalt  ei saavutanud Eesti maksuametiga kokkulepet kaupade kontrollimise ja deklareerimise üle.  Siis avaldasid äri osapooled lootust, et rongid saabuvad septembris.

Eesti Raudtee arvestuste kohaselt võiks aasta lõpuks Hiinast Eestisse saabuda viis rongi nädalas nn uue siiditee projekti raames, mida doteerib Hiina riik.

Tuntud logistikaettevõtja Marko Lastik teatas aprillis, et tema ettevõte GTS Express hakkab nn uue siiditee projekti raames korraldama regulaarset kaubarongiühendust Hiinaga ning esimesed rongid pidid saabuma juba pärast jaanipäeva.

Kaks logistikafirmat üritavad kasvatada Eestit läbivate konteinerite mahtu pea 60 protsendi võrra. Kui mullu käitles Eesti Raudtee 33 500 TEUd konteinereid, siis Hiina ärisuund võib tuua aastases mahus juurde ligi 20 000 TEUd (TEU – standardne merekonteiner – toim).

Venemaa on püüdnud transiidiäri kasutada juba aastakümneid Eesti poliitika mõjutamiseks. Pärast naftatoodete ekspordi suunamist administratiivsete võtetega oma sadamatesse kaotas Kreml olulise hoova Eesti poliitikasse sekkumiseks. Asjaolu, et Hiina näeb Eestit  oma kaupade eksportimisel olulise transiidimaana, on andnud idanaabrile taas  võimaluse oma ambnitsioonidest märku anda.

Tagasi üles