Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) suurenes tänavu teises kvartalis 3,7 protsenti. Kasvu vedas eeskätt ehitussektor.
Eesti majanduskasv kiirenes jälle
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
31. august 2018, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teises kvartalis oli SKT jooksevhindades 6,4 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4 protsendi võrra, teatas statistikaamet.
Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehituse tegevusala lisandväärtuse kasv. Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim. Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side. Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ja haldus- ja abitegevused.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas teises kvartalis 5,9 protsenti. Esimese kvartali langusest taastunud kaupade eksport kasvas 5,0 protsenti. Enim mõjutas seda arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning puittoodete eksport.
Kiirenevalt kasvavat teenuste eksporti mõjutasid enim arvutiteenused ning laondus ja veondust abistavad tegevused. Kaupade ja teenuste import suurenes teises kvartalis 7 protsenti, teenuste import seejuures koguni 11 protsenti.
Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1 protsendi jagu. Tänu veidi aeglustunud palgakasvule aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3 protsenti.