Mõned aastad tagasi rahandus; majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud, hiljem riigikogu poolt seaduse tasandil kinnitatud ettevõtluskonto legaliseerimisest möödub peagi kaheksa kuud. Kas ja kuidas on ettevõtjad uue võimaluse omaks võtnud ja mida arvavad asjast ettevõtluseksperdid?
Alates käesoleva aasta algusest hakkas kehtima Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus, rahva seas on see juba levinud kui «haltuuramaksu seadus».
Nüüdseks pea kaheksa kuud peaks olema olnud soovijatel võimalus avada ettevõtluskonto. Kui paljud uudse nähtusega kaasa läksid ning millised on olnud arengud?
Esialgu oli ettevõtluskonto motiiv ja mõte luua mikroettevõtjaile keskkond, mis säästaks neid raamatupidamisest, rehkendaks ise vajalikud riigimaksud ja peaks need ettevõtluskontolt vajalikus mahus ka kinni.
Ettevõtluskonto oli mõeldud avatama mõnes krediidiasutuses, tänaseks seda võimalust reaalselt asjast huvitatuile veel siiski olemas ei ole.
Uus võimalus näis paljudele igati ahvatlev ja perspektiivikas
Mõte uuest keskkonnast näis paljudele ahvatlev, sest riigi poolne pakkumine ja lubadus oli neile mikroettevõtjaile, kelle aastakäive ei ületa 25 000 eurot, madalamad maksumäärad ja vähem peavalu.
Lubati, et kõikidelt summadelt, mis kontole laekub, peetakse kinni 20% maksuga ja kantakse üle maksuametile.
Ettevõtjatulu maks pidi hõlmama tulumaksu, sotsiaalmaksu ja ka kogumispensioni makse osa.
Kõik näis ilus, ent lähemal vaatlusel selgus, et päris ettevõtluseks seda tegevust niisugusel kombel enam nimetada ei saa – uus keskkond nimelt ei võimaldanud majandamist arvete alusel.
Paljudele oli see aga suur argument, sest ettevõtted eelistatavad koostööpartneritena ennekõike neid alltöövõtjaid/teenusemüüjaid, kes oma töö eest arve esitavad.
«Ükski ettevõte ei saa ja ei tohi teha väljamakseid ilma kuludokumendita, seega peab selliselt ettevõtluskontot omavalt eraisikult teenust ostev ettevõte arve saamise võimaluse puudusel suurendama oma sisemist bürokraatiat ehk siis võtma oma peale vajalike dokumentide vormistamise, seega siis faktiliselt kanditi bürokraatia eraisikult, teenust saava ettevõtte õlule,» selgitas Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ervin Truu.
Lisaks peab ettevõte tema sõnul selle teenuse sisseostu tehingu pealt maksma veel täiendavalt ettevõtte tulumaksu.
«Siia on „maetud“ ka üks ahvatlus - nimelt kui vormistada asi ostu/müügi tehinguna, ei peagi maksma ettevõtte tulumaksu,» jätkas Truu.
«Ettevõtlusest on siin asi kaugel, ettevõtluskonto oli ilmselt kavandatud ennekõike n-ö mitteametlikult teenust osutavatele inimestele või siis oma põhitöö kõrvalt müüki/teenust osutavatele inimestele, kes oleks saanud siis selle konto kaudu oma saadud tulu pealt ausalt maksud makstud ning sellised tulud ei saa seetõttu ka teab mis suured olla, selgitas Truu.
Lubatud üksnes füüsilistele isikutele
Ettevõtluskonto on lubatud üksnes füüsilistele isikutele, sest juriidilistel isikutel on tegevus juba reguleeritud äriseadustiku alusel.
«Ettevõtluskonto sellisel kujul sobib võib olla kasutuseks ikkagi ainul füüsilistele isikutele, kes osutavad mingit laadi teenust või müüvad kaupa teistele füüsilistele isikutele tagasihoidlikes kogustes,» põhjendas Truu.
Kui ettevõtluskontole laekuv tulu ületab aastas 25 000 eurot, muutub maksumäär aga kohe vaat et kahekordseks – 40%, mis ligilähedaselt vastab keskmisest veidi suurema palga maksukoormusele.
Ka ei saa ettevõtluskontole laekunud tulust maha arvata selle teenimiseks tehtud kulusid ega vähendada oma maksukoormust tulumaksuseaduses nimetatud mahaarvamisi kasutades.
Mida siis selle kõigega võitma peaks?
Selgub, et ka sellise „ettevõtja“ ravikindlusetuskaitse tekib samadel põhimõtetel, mis võlaõiguslike lepingute puhul.
«See tähendab sisuliselt, et kindlustuskaitse saamine eeldab eelneval kuul sotsiaalmaksu tasumist vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, sestap peab ühe kuu tulu olema ca 1300 eurot, et inimesel tekiks ravikindlustus,» märkis Truu.
20-protsendise maksumääraga ei kaeta aga töötuskindlustuse makseid ning seega ei teki ettevõtluskonto kasutajal töötuskindlustuskaitset.
Truu hinnangul ei ole ettevõtlus konto sellisel kujul kasutatav ning praegusel kujul ei soovitaks ta seda kellelegi, kelle tegevust võiks iseloomustada sõnaga ETTEVÕTLUS.
Kui eraisik peaks soovima veidigi suuremalt asja ette võtta, on selleks Truu kinnituse kohaselt olemas minimaalse bürokraatiaga ja aastatega paika loksunud ettevõtlusvormid näiteks nagu FIE, mille puhul saab kasutada kassapõhist raamatupidamist ja sellega toimetamine ei ole tema hinnangil mingi kosmoseteadus.
«Juhin tähelepanu, et 1930-40ndatel aastatel Eestis tegutsenud firma „Puhk ja Pojad“ tuli edukalt toime kasspõhise raamatupidamisega ja vaatamata miljoniliste käivete ja filiaalide olemasolule oli neil kasutusel ainult kassaraamat,» sõnas ta.
Eero Treumann, Swedbanki arvelduslahenduste juht:
„Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse toetamine on Swedbankile südameasjaks, töötame igapäevaselt erinevate lahenduste kallal, mis Eesti ettevõtja elu lihtsustaks.
Paraku ei saa me ettevõtluskonto kohta veel midagi konkreetset välja lubada.“
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi:
Ettevõtluskonto eesmärk on pakkuda aruandlusvaba ettevõtlusvormi mikro- ja väikeettevõtjale, kes pakub teenuseid või kaupu eraisikutele.
Ettevõtluskonto pakub lihtsa võimaluse, kuidas väikses mahus ettevõtlusega tegeleda ilma sellele kaasneva dokumentatsioonile mõtlemata.
Tehnilise lahenduse väljatöötamisega tegeleme juba alates selle aasta algusest koostöös LHV pangaga, kelle abiga soovime ettevõtluskonto teenuse avada selle aasta lõpuks.
Tehniline lahendus on aega võtnud, kuna nii MTA kui pankade IT arendusplaanid on tihtipeale pikalt ette planeeritud.
Ilma ühe poolt arenduseta aga ei ole võimalik teenust kasutusele võtta ja seetõttu tuleb seda teha paralleelselt.
MTA vaates on arendusplaani aasta teise poole lükanud eelkõige uus isikute halduse ja autentimiste süsteem, mis on viimaste aastate suurim arenduste hulk.