Riigikontroll riigi raamatupidamise aastaaruandes olulisi vigu ei leidnud

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises plaanis õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigi 2017. aasta eelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarvetulusid 9,16 miljardit, kulusid 8,84 miljardit, investeeringuid 414,8 miljonit ja finantseerimistehinguid 159,7 miljonit eurot, annab riigikontrolli hinnangul usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Samuti on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2017. aasta riigieelarve seadusega ning 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. See tähendab, et riigieelarve seaduste täitmises riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.

Riigikontroll auditeeris tänavu eraldi ka finantsaruandlust toetavate infosüsteemide toimimist ja usaldusväärsust. Finantsarvestuse seisukohast oluliste infosüsteemide toimimisel ei tuvastatud puudujääke, mis võiksid oluliselt mõjutada nendel süsteemidel põhinevate finantsandmete kvaliteeti.

2017. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 100,3 miljoni euro võrra. Tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, kuna riigieelarvelised asutused moodustavad ainult osa valitsussektorist.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli mullu 31. detsembri seisuga riigi varade rahaline maht kokku 17,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustas põhivara, nagu näiteks mets, teed, hooned ja masinad. Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 788,7 miljoni euro võrra.

31. detsembri seisuga oli riigil kohustisi kokku 7,9 miljardit eurot ning need suurenesid eelmise perioodiga võrreldes 484,8 miljoni euro võrra. Kohustistest moodustavad suurema osa pikaajalised kohustised summas 4,84 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 2,9 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes jäänud samale tasemele. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,4 miljardi euro suurused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles