Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Armas Riives
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa kultuuripealinn Tallinna 2011 avapidustused.
Euroopa kultuuripealinn Tallinna 2011 avapidustused. Foto: RAIGO PAJULA / PM/SCANPIX BALTICS

Valitsus otsustas täna, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.

Kultuuriministeeriumi eesmärk rahastamisotsuse ettepaneku tegemisel oli eelkõige tagada, et tulevase kultuuripealinna programm kujuneb võimalikult mitmekesiseks.

«Kuni 10 miljonit eurot on summa, mille eest saab kultuuripealinna programmi edukalt ellu viia. Peaasi on mõelda sellistele ettevõtmistele, mis panevad vastu ajaproovile ja kõnetavad nii kohalikku rahvast kui ka turiste,» rääkis kultuuriminister Indrek Saar.

Programmi sisulise rikkuse tagamiseks on rahastamisel tingimus, et riik toetab kultuuripealinna programmi elluviimist samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega maksimaalselt 10 miljoni euro ulatuses.

Juhul, kui programmi kuludest üle poole nähakse ette investeeringukuludeks, mõne uue objekti rajamiseks, toetab riik programmi elluviimist kuni kahekordse omavalitsuse ja teiste finantsallikate panusega tegevuskuludeks. Näiteks, kui kultuuripealinna eelarve on 10 miljonit eurot, millest 6 miljonit on kavandatud investeeringuteks ja 4 miljonit eurot tegevuskuludeks, siis panustab riik kahekordse tegevuskulude summa ehk 8 miljonit eurot.

«Sellel konkursil ei saa võitmine olla ainuke eesmärk. Varasemad kogemused näitavad, et juba kandideerimisprotsess ise annab linnale hea võimaluse mõtestada kultuuri rolli kõigi muude valdkondade arendamisel, olgu selleks linnaplaneerimine, investeeringute jaotamine või kogukondade kaasamine. Tallinna 2011. aasta näide kinnitab, et see kõik on võimalik, kui vaid ideid ja visiooni jätkub. Senine huvi konkursi vastu kinnitab samuti, et paljud linnad näevad kultuuri selgelt võimaluse ja ressursina, mitte tülika kulureana,» lisas minister.

Kandideerimistaotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoobril. Linnad peavad oma kindlast kandideerimissoovist Kultuuriministeeriumile teada andma kuu aega varem, seega juba neil päevil. Praegu on Eesti linnadest oma kandideerimissoovist teada andnud Tartu ja Narva.

Tähtajaks esitatud taotlusi asub 22.-24. oktoobril hindama rahvusvaheline ekspertkomisjon. Lõppvooru pääsenud linnad tehakse seejärel avalikkusele teatavaks pressikonverentsil koos Eesti Linnade Liidu ning Euroopa Komisjoni esindajatega. Sõelale jäänud linnad saavad siis oma taotlusi täiendada ning kultuuripealinn 2024 otsustatakse 2019. aasta sügisel.

Ühtekokku kannab aastal 2024 Euroopa kultuuripealinna tiitlit kokku kolm Euroopa linna, millest üks on Eestist. Teine kultuuripealinn tuleb Austriast ning võimaluse saab ka üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riik (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriik (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimalik kandidaatriik (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles