Eesti ülikoolides alustab õpinguid 1471 välismaalast: vaata, kust nad tulevad Pealinna tuleb enim soomlasi ja nigeerlasi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sel aastal alustab Eesti ülikoolides õpinguid 1471 välismaalast, kelle seas nii soomlasi, lätlasi ja venelasi kui neidki, kes on oma tee Eestisse leidnud kaugelt Nigeeriast, Rwandast, Costa Ricalt või Süüriast.     

Kui Tartu Ülikooli on 2018. aastal vastu võetud 553 välisüliõpilast kokku 75 riigist, siis Tallinna Ülikooli on oma õppimatuleku kinnitanud 246 rahvusvahelist tudengit. «Iseasi, kas nad ka kõik kohale jõuavad,» kommenteeris Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

«Hetkel ootame õppima 560  esimese ja teise astme ning doktoriõppe välisüliõpilast,» kommenteeris õpilaste arvu Tallinna Tehnikaülikoolis välistudengite vastuvõtujuht Jete-Maria Vürmer. Maaülikoolis alustab õpinguid seevastu 112 uut välisõpilast 35 riigist, kellest suurem osa tuleb Soomest.

Ka Tallinna Ülikooli ja tehnikaülikooli uute välistudengite hulgas on enim just soomlasi. Nii alustavad Tallinna Ülikoolis sel aastal õpinguid 72 põhjanaabrit. Samuti on pealinna ülikoolid populaarsed nigeerlaste  ja türklaste seas.

Tartu Ülikoolis paistavad oma arvuga teiste seast välja aga Venemaa (76 tudengit), Aserbaidžaani (55 tudengit) ja Ukraina (47 tudengit) kodakondsusega üliõpilased.

Sulev Olli sõnul on hea näha, et sel aastal on Tallinna Ülikoolis esindatud ka rohkem Euroopa riike – näiteks Tšehhi, Hispaania, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Ka TTÜ-l on põhjust rõõmustada, sest sel aastal asuvad nende juures esimest korda õppima tudengid Taist, Iraagist, Malilt, Liibüast, Mauritiuselt ja Rwandast.

Tallinna Ülikooli on kaugematest riikidest tee Eestisse leidnud nii Costa Rica, Saudi Araabia, Sierra Leone kui Kosovo noored. Alla ei jää ka Tartu Ülikool, kellel on neile vastu panna tudengeid nii Mongooliast, Kongost, Tadžikistanist kui Fidžilt. 

Kuigi põhjusi, miks välismaalased just Eestisse õppima soovivad tulla, on palju, leidub neidki, kes siia üpriski juhuslikult sattunud. Nii tunnistas Kašmiirist pärit Khuldoon Bukhari, et tuli Eestisse õppima, sest välismaale mineku soov oli olemas, kuid tuttavate eeskujul Inglismaale suundumine tundus igav. Internetist infot otsides ja erinevaid ülikoole võrreldes leidis ta, et just tehnikaülikool on talle sobiv.

Kui üldiselt tuntakse Eestit välismaal Skype'i järgi, siis Bukhari oli meie kodumaast varem kuulnud hoopis tänu «Teeme ära» kampaaniale. Nimelt tehti eestlastest inspireeritult seda läbi ka tema koolis. «See oli esimene kord, kui ma Eestist kuulsin ja arvatavasti ka ainuke kord enne, kui ma ise uurima hakkasin ja siia tulla otsustasin,» selgitas Bukhari.

Kuigi tudengi sõnul tal Eestis kohanemisega suuri raskusi ei olnud, on tema jaoks endiselt harjumatu eestlaste vaikne iseloom. «Eestlased on väga kenad inimesed ja nad ei ole võltsid. Nad hindavad vaikust, mis võib olla natuke imelik, aga sa harjud sellega ära,» sõnas Bukhari. «Saunad on ka natuke imelikud,» lisas Kašmiirist pärit mees.

Eestist ära minna ta niipea veel aga ei plaani, sest praegu omandab ta tehnikaülikoolis IT magistrikraadi ning on üheks isesõitva auto arendustiimi liikmeks. «See on väga innovaatiline projekt, nii et ma jäin siia, et selle kallal pikemalt töötada,» selgitas Bukhari.

Tagasi üles