Ökonomist: Eesti ettevõtted peavad tööjõupuudusega rohkem investeerima

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul vajab ettevõtlussektor tootlikkuse tõstmiseks rohkem investeeringuid.

Ettevõtetesektori kasumi languse taga kõrged tööjõukulud ja baasefekt

Ettevõtetesektori kogukasum jätkas teises kvartalis langust ning see on selle aasta esimese poolaastaga vähenenud üheksa protsenti. Osaliselt on sellise languse taga möödunud aastane kõrgem võrdlusbaas – siis tegi ettevõtetesektori kogukasum tugeva hüppe üles. Samas ei ole ettevõtetesektor viimase viie aasta keskmisena kasumit suurendanud – see on sel perioodil vähenenud keskmiselt protsendi võrra.

Ettevõtete käibekasv on küll tugev – esimesel poolaastal keskmiselt üheksa protsenti, kuid kulud on kiiremini kasvanud. Ka euroalal keskmiselt on ettevõtete sisendikulude kasv tugev. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus meie ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise panuse sektori kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisse. Ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele – sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal.

Ettevõtetesektori kasumite langus oli laiapõhjaline

Ettevõtetesektori kasumite langus oli võrdlemisi laiapõhjaline, kuid suurima panuse langusesse andsid esimesel poolaastal haldus- ja abitegevused, kinnisvaraalane tegevus ja ehitus. Kuigi näiteks ehituses ja kinnisvaraalases tegevuses oli käibekasv tugev, viis kiirem kuludekasv nende tegevusalade kogukasumi langusesse.

Seevastu haldustegevuses käibekasv möödunud aastase kõrgema baasefekti tõttu vähenes ning kiirem kulude kasv vähendas selle tegevusala kasumeid tublisti. Esimesel poolaastal on kasumid enim kasvanud põllu- ja metsamajanduses ning transpordi- ja ITK-sektoris.

Ettevõtete kasumlikkus on vähenenud ka teistes Balti riikides

Kui ettevõtetesektori kasumlikkust võrrelda teiste riikidega SKP-s oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul teinud väga tugeva languse ka teistes Balti riikides. Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud oma varasemalt väga kõrgelt tasemelt EL keskmisele lähemale – Eesti oma on juba sellest allpool.

Väiksemad investeeringud – madalam potentsiaalne majanduskasv

Koos ettevõtetesektori vähenenud kasumlikkusega, on langenud investeeringute osakaal käibes madalaimale tasemele viimase vähemalt 23 aasta jooksul. Ettevõtetesektori investeeringud vähenesid teises kvartalis ligikaudu viiendiku võrra, esimesel poolaastal on langus olnud 17 protsenti ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud nominaalarvestuses keskmiselt kolm protsenti.

Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on viimasel ajal küll paremaid tulemusi näidanud, kuid nii selle aasta esimese poole kui ka viimase viie aasta keskmiselt kahe-protsendine kasv jääb oluliselt alla aastate tagustele kasvudele.

Ettevõtete investeeringud peaksid teisel poolaastal paranema

Nii nagu ettevõtete kogukasumi juures, on ka investeeringute languse taga baasefekt, kus möödunud aasta esimesel poolel tehti suured investeeringud transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses. Käesoleva aasta teisel poolaastal sellist baasefekti ei teki ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka aastases võrdluses kasvu näitama. Selline baasefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil üldpilti väga tugevasti ning tekitavad siis nn normaalolukorras järgmisel aastal languse.

Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on mitmed tingimused olemas

Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on mitmed tingimused olemas – ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid on madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal. Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama.

Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama aga ettevõtete vajadust investeerida rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma möödunudaastasest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev.

Tagasi üles