Maksuamet pitsitas majaehitusel sõpru «tasuta» aidanud ehitusmehi

Maksuamet korraldas mai lõpus ja juuni alguses eramuehituse objektidele hulgaliselt reide. Foto: SCANPIX

Maksu- ja tolliamet (MTA) uudistas suve hakul eramajade ehitusobjektidel ja tuvastas üle Eesti paarkümmend inimest, kes töötasid seal mustalt.

MTA eesmärk oli välja selgitada, kui palju kasutatakse eramajade ehitamisel registreerimata töötajaid, kellele makstakse ümbrikupalka. Amet kontrollis mai lõpus ja juuni alguses kokku 94 väiksema ja keskmise suurusega ettevõtte 182 töötajat, kellest 26le maksti töötasu mustalt. See teeb registreerimata töötajate osakaaluks 14 protsenti.

MTA maksuauditi osakonna üksusejuhi Oscar Õuna sõnul on olukord võrreldes eelmise aastaga küll mõnevõrra paranenud, sest siis oli eramuehituse kontrollidel registreerimata 16 protsenti töötajatest. «Siiski saime kinnitust, et eramuehitustel kasutatav tööjõud vajab jätkuvalt ümbrikupalga vastases võitluses kõrgendatud tähelepanu, kuna registreerimata töötajate arv on võrreldes teiste valdkondadega märkimisväärselt kõrgem,» lisas Õun.

Enim tabasid maksuametnikud mustalt töötanud ehitajaid Ida-Eestis. Õuna sõnul ei peegelda see siiski seda, nagu oleks seal kandis ümbrikupalga maksmine olulisem suurem probleem kui Eestis tervikuna.

Tuldi sõpru aitama

Kokku 26 registreerimata töötajat tuvastati üle Eesti erinevatelt objektidel, see tähendab, et ühte kindlat probleemset eramuehitust ei olnud. Õun kirjeldas, et ebaseaduslikult töötanud inimeste levinuim põhjendus oli see, et nad tulid ehitusel sõpra või tuttavat tasuta abistama. Siiski leidis maksuamet, et töötasu neile maksti. «Kui töö eest makstakse, peab füüsilisest isikust tööandja töötaja registreerima ning töötajale tehtud väljamaksetelt kinni pidama ja tasuma tööjõumaksud,» rääkis Õun.

MTA reidid kandsid siiski vilja, kuna pärast seda registreeriti nende juures 33 uue inimese töötamine ja kahe järgneva kuu deklaratsioonide paranduste tulemusena laekus täiendavalt ligi 6200 eurot tööjõumakse. Kontrollitud ettevõtete kuine tööjõumaksude laekumine kasvas 9 protsenti ehk veidi üle 153 000 euro võrra. «Rikkujate osas maksumenetlused jätkuvad,» selgitas Õun.

Mees tuletas töötajatele meelde, et maksude deklareerimise ja tasumise eest vastutavad kõik, kes teadlikult ümbrikupalga vastu võtavad. Sel juhul vastutavad tööandja ja palgasaaja tulumaksu tasumise eest ühiselt.

«Soovitame kindlasti töötajatel ise e-maksuametist/e-tollist järele uurida, kas tööandja on nende eest maksud deklareerinud. Ümbrikupalga saajal võib tekkida kohustus tasumata jäänud tulumaks oma iga-aastasel tuludeklaratsioonil esitada ja tasuda,» rääkis ta.

Eesmärk vähendada ümbrikupalka poole võrra

Mis puudutab ehitussektorit tervikuna, siis ka siin on ümbrikupalga maksmine tänavu esimesel poolaastal langenud. Kui 2016. aastal oli ehitussektoris tekkinud maksukahju Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 20,8 miljonit eurot, siis 2017. aastal juba poole võrra väiksem ehk 10,4 miljonit eurot.

Kui aga vaadata ümbrikupalga tõttu kahju kõigi ettevõtlussektorite peale kokku, siis see on möödunud aastal süvenenud. EKI hinnangul sai 2016. aastal kõigist töötasu teenivatest elanikest ümbrikupalka 8 protsenti, siis 2017. aastal 13 protsenti.

Maksu- ja tolliameti eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks poole võrra. Amet jätkab ümbrikupalkade maksmise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti, senisest rohkem ka väikelinnades ja asulates.