Teravilja keskmine saagikus jääb sellel aastal ligi 40 protsenti madalamaks kui möödunud aastal. Ka viie aasta keskmisega võrreldes on tänavune teravilja saagikus kolmandiku võrra väiksem.
Põud on läbi, aga kahjud jäävad: teraviljasaaki pole ollagi
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
28. august 2018, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uuringust tuli välja, et üheksa tootjat kümnest ütles, et nende ettevõttes kujuneb tänavune teraviljasaak rohkem kui 30 protsenti mullusest väiksemaks. Seejuures on saagikuse varieeruvus väga suur – sõltuvalt kultuurist ja piirkonnast kõigub hektarisaak poolest tonnist kuni 5–6 tonnini. «Võrreldes möödunud aastaga on oodata pea kõikide kultuuride saagikuse suurt langust, vaid kaunviljade olukord on mõnevõrra parem,» selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Kõige suuremal pinnal kasvatatava suviodra saagikus jääb möödunud aastaga võrreldes 45 protsenti väiksemaks. Kolmandiku võrra jääb väiksemaks ka kasvupinnalt teise kultuuri – suvinisu – saagikus. Kokkuvõttes prognoosib põllumajanduskoda küsitluse tulemustele tuginedes 2018. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride kogusaagiks natuke üle ühe miljoni tonni, mida on möödunud aastaga võrreldes kolmandiku võrra vähem.
Väljakutseid jagub ka loomakasvatussektorisse. Küsitlusele vastanud piimakarja-, lihaveise- ja lambakasvatajatest umbes kolmandikul oli 14. augusti seisuga alla poole vajalikust rohusöödast varutud ja väga suurel osal oli veel vähemalt veerand rohusöödast puudu.
Loomakasvatajad loodavad küll kolmandale niitele, kuid 28 protsenti tootjatest prognoosib, et ka hooaja lõpuks ei suudeta piisavalt rohusööta koguda ning suur osa sellest tuleb juurde osta. Sea- ja linnukasvatajate peamine mure on söödavilja suur hinnatõus ja selle kättesaadavus koduturul, lisas Sõrmus.
Küsitlusele vastanud 205 tootjal on põua tõttu hävinud ka suur hulk tänavu rajatud rohumaid – ümberkülvamist vajab kokku 6382 hektarit uusi rohumaid. Arvestades küsitluses osalenud ettevõtjate osakaalu tootjate koguarvust on tegelikult Eestis põua tõttu kahjustatud rohumaade pind tõenäoliselt mitu korda suurem.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 14.–24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajate küsitluse, et anda põuakahjudele täpsem hinnang. Küsitlusele vastas kokku 644 ettevõtjat, kellest 331 olid tavatootjad ja 313 mahetootjad.