Milline siis on ikkagi see päris ettevõtja-tüüp?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskontsultant Elina Lahesoo ütleb, et ettevõtlusega alustamine on küll suur vastutus, ent kui inimene on endas ettevõtjaks-saamise soovi ära tundnud ja oma tegevusplaani põhjalikult läbi mõeldud, ei tasuks kindlasti seda sammu karta.

FOTO: Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Kas ettevõtjaks võib hakata igaüks, kellel vähegi selline mõte tuleb või pole see siiski päris kõigile? Missugune peaks õigupoolest ideaalis olema inimtüüp, kellele sobib ettevõtlus? Asjasse aitab selgust tuua Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskontsultant Elina Lahesoo.

Paljud tänased ettevõtjad on väitnud, et sattusid ettevõtlusse tänu juhusele või siis vähemast polnud nad seda kuidagi teadlikult kavandanud. Ent kuidas peaksime siis ikkagi endast ettevõtja ära tundma?

Maakondlike arenduskeskuste ettevõtluskonsultant Elina Lahesoo sõnul sõltub kõik sellest, millist tüüpi ettevõttest ja ettevõtjast me räägime. «Kui keegi loob toote, mis on nii unikaalne ja eksklusiivne, et müüb end ise, piisab selle ettevõtja jaoks loovusest ja oskusest oma toote eest õiget hinda küsida,» lausus Lahesoo.

Ka ainsal teenusepakkujal piirkonnas piisavat Lahesoo hinnangul samuti oskusest oma teenust kvaliteetselt pakkuda, kuid seda kuni esimese konkurendi tekkimiseni.

«Kui aga rääkida «keskmisest ettevõtjast Eestis», kes on ettevõtte ainuomanik või teinud osaühingu kellegagi kahasse, tahab luua paar töökohta ja käivet-kasumit aasta aastalt järjekindlalt kasvatada, on vajalike omaduste nimekiri natuke pikem,» jätkas ta.

Üldiselt peavad ettevõtjad Lahesoo sõnul olema head kohanejad ja suutma muutuvates oludes kiiresti reageerida. «Visad, et esimese (ega ka kümnenda) tagasilöögi korral mitte norutama jääda ega alla anda,» ütles ta.

Samas on tema sõnul oluline omada piisavalt mõistlikkust, et ära tunda, millal tuleb siiski otsad kokku tõmmata ja uue väljakutsega alustada.

Sinu töötajad ootavad palka ka siis, kui läheb kehvemini

Kui ettevõtte palgal on lisaks omanikule ka töötajad, vastutab ettevõtja ka nende heaolu eest, et töötasud saaks õigel ajal makstud ka siis, kui tulupool langeb ning peab suutma leida haigestunud töötajale asendaja. «Vastutus on kindlasti suur,» tõdes Lahesoo.

Veel on tema hinnagul vaja on enesejuhtimise oskust - et täidetud saaks needki ülesanded, mis on vastumeelt ja et oluline saaks ebaolulisest eraldatud. «Ka otsustusjulgust, sest keerulises olukorras tuleb ise lahendus leida ja otsus vastu võtta, pole kedagi kelle kaela vastutust lükata ja kes ütleks kuidas on õige,» lisas ta.

Nime poolest ettevõtjaks võib Lahesoo sõnul hakata igaüks - ettevõtte juriidiline asutamine võtab aega mõned minutid. «Enne ettevõtte asutamist võiks aga aega võtta ja pisut plaani pidada, kas on valmidust ka ettevõttele elu sisse puhuda ja seda elu järjepideva tööga hoida, mis nõuab vähemalt esialgu pühendumist 24X7," lausus ta. 

Kui aga idee ja valmidus selle ellu viimisele pühenduda on tõepoolest olemas ja selgelt läbimõeldud ja -kaalutud, soovitab Lahesoo alustada plaanist. «Ükskõik kuidas seda siis nimetada - äriplaan, tegevuskava, tööplaan vms. Selleks ei ole tarvis koostada sadade lehekülgede pikkust kirjatükki, piisab kõike olulisema läbi mõtlemisest ja kirja panemisest,» selgitas ta.

Alustavad ettevõtjad on tihtipeale oma tootest või teenusest suures vaimustuses, ent reaalsuses ei pruugi kõik veel roosiline olla

Lahesoo ütles, et suur osa alustavaist ettevõtjaist on oma tootest või teenusest alguses suures vaimustuses, kuid esmalt on vaja siiski selgeks teha, kellele on see teenus või toode üldse vajalik ja kas potentsiaalne ostja/tarbja on valmis pakutava eest ka maksma.

Raske osa ettevõtte tegevuses hakkab Lahesoo sõnul peale siis, kui selgub, et kliendid ise pakutavat ei leia ja müügitöö vajalikkusega pole arvestatudki. «Kui alustatakse tegevust alal, mida juba mitmed ettevõtted teevad, on vaja kindlasti üle vaadata, kes on need konkurendid - mis on nende tugevused, nõrkused, mille poolest alustaja saab eristuda, olla parem. Vaja on üle vaadata, millised on konkurentide majandusnäitajad,» kõlas tema soovitus. 

Ka tuleks kindlasti mõelda, kui palju on valitud sihtturul potentsiaalseid kliente. «Kui paljud neist oleksid alustjale klientideks, milliseid vahendeid on tootmiseks/teenuse pakkumiseks vaja? Kui suurt ja milliste oskustega meeskonda läheks vaja? Kuidas oma kliendid üles leiate ja toote/teenuse nendeni toimetate?» jätkas Lahesoo enesele esitatavate küsimuste loetelu.

Kohe kindlasti on tema sõnul vaja koostada palju kardetud finantsprognoosid - ülioluline arvutus, et näha, kas planeeritud kulude-tulude juures on ettevõte (vähemalt paberil) ülepea jätkusuutlik. «Prognoose koostades hoida realistlikku joont,» toonitas Lahesoo.

«Kui plaan paigas, arvutused tehtud ja tegutsemistahe ei ole selle käigus lahtunud, on aeg plaani ka reaalselt ellu viia,» julgustas Lahesoo. «Kui endas veel päris kindel ei ole ja puudub ka kompetens olukorra objektiivseks hindamiseks, on üks võimalus pöörduda nõu saamiseks üle-eestiliste maakondlike arenduskeskuste (MAK) poole. Meie konsultandid aitavad kindlasti olukorrast täit pilti saada,» kinnitas ta.

Tasub teada:

- Üle-eestilisse maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku kuulub 15 keskust, kus töötab üle 130 spetsialisti ja konsultanti;

- Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Tagasi üles