Sutter: energiatööstus muutub ka PÕXIT-ita

Eesti Energia juht Hando Sutter.

FOTO: Raul Mee / Raul Mee/Mollusk Media

Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul areneb põlevkivitööstus ja muutub energeetika keskkonnale vähem koormavaks ka ilma nii-öelda PÕXIT-ita.

Hando Sutteri sõnul on põlevkivitööstuse arengud osa loomulikul teel toimuvast PÕXIT-ist. «1960ndatel aastatel ehitatud energiaplokkide tehniline eluiga on lõppenud või lähiajal lõppemas. Kõige vanemad elektrijaamade plokid on Narvas juba paar aastat tagasi kinni läinud. Järgmisel aastal lähevad veel vähemalt kolm vanemat ja vähem efektiivsemat elektrijaama plokki kinni mahus ligikaudu 600 megavatti,» ütles ta pressiteate vahendusel.

«Väljalangev võimsus asendub osaliselt kõige kaasaegsema ja efektiivsema ehk Auvere elektrijaamaga, mille just General Electricult vastu võtsime. See, ning Eesti Energias toimuv taastuvenergeetika aktiivne areng, on samuti osa energiatööstuse transformatsioonist, mis on minu arvates tegelik PÕXIT-i sisu,» lisas Sutter. Eesti Energia strateegiline eesmärk on kasvatada taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaalu 2022. aastaks 40 protsendini.

Sutteri sõnul on põlevkivist energia tootmise tulevikuks elektri ja õli koostootmine Enefit280 tehnoloogia abil. «Õli ja elektri koostootmine Enefit280 protsessis on teadaolevalt kõige efektiivsem ja puhtam ning tööstuslikult tõestatud tehnoloogia maailmas. Kõige mõistlikum on Eesti olulisimat maavara – põlevkivi – selle protsessi abil väärindada,» rääkis Sutter.

Eesti Energia juhatuse esimehe sõnul valmistab ettevõte praegu ette uue õlitehase investeerimisotsust ning on valmis selle omanikule esitama tuleva aasta alguses. Sutteri sõnutsi on Eesti Energia põlevkivitööstuse ambitsiooniks areneda suurenergeetikaks, mida iseloomustab põlevkivi kõrval mitmekülgsete energiaallikate nagu biomass, vanarehvide hake ja turvas kasutamine. «Mõistagi on endiselt tegemist juhitavate tootmisvõimsustega, mida elektrisüsteem igal juhul vajab,» lisas ta.

Põlevkivitööstuse muutused on kajastatud ka hiljuti riigi poolt vastu võetud kolmes strateegilises dokumendis: põlevkivi arengukavas, kliimapoliitika põhialustes ja energiamajanduse arengukavas (ENMAK), millesse on taastuvenergia ambitsioon sisse kirjutatud. «Ambitsiooni puhtamalt energiat toota ja põlevkivi efektiivsemalt väärindada on mainitud arengukavades päris palju. Mina tunnen vastutust, et see, mis on ENMAK-is ja põlevkivi arengukavas kirjas, ka tehtud saaks. Kui me selle suure töö suudame ära teha ja oleme aastal 2030 seal, kuhu need dokumendid meid suunavad, siis oleme päris tubli sammu teinud,» sõnas Hando Sutter.

Tagasi üles